Vaimulike konverentsi „Sõna teenistuses“ avasõnad ja juhatuse esimehe tervitus

Vaimulike konverentsi „Sõna teenistuses“ avasõnad ja juhatuse esimehe tervitus

Piiskop electus Anti Toplaan:

EELK vaimulike konverents on naasnud teist aastat järjest Tartusse, et pidada tänavust vaimulike suunatud suursündmust Ülikooli ruumides, kogunedes esimest korda ajaloolise peahoone väärikaimas ruumis ehk klassitsistlikus aulas. Kui uskuda arhiiviandmeid, toimub konverents, pärast okupatsiooniaegset katkestust, alates 1989 aastast 35. korda. 

Kaaludes, konverentsi juhatuse liikmetega, tänavuse konverentsi pealkirja, tundus eelmise aasta tagasiside valguses sobivat kõige paremini pealkiri: „Sõna teenistuses.“

Oleme Sõna, mitte riigi või ka oma tööandja sulased ja seega saame käimasoleva õpetajate streigile vaadata pigem erapooletu pilguga, sest usun, et kui peaksime oma väga erinevate ülesannete ja rollide hulgast valima ühe, siis oleks see ilmselt vaimuliku kutsumus, mis annab meile, mitte ainult sõltumatuse riigist või tööandjatest, vaid ennekõike vastutuse nii kiriku kui selle Issanda eest.

Jumal on kõige oleva, nähtava ja nähtamatu Looja, kelle esindajaks on Sõna, kelle läbi saab loodu alguse. Tema on vahendaja või vahemees. See ülesanne saab veelgi suurema tähenduse teises loomises. Apostel Paulus kirjutab sellest kirjas Timoteosele: „Sest üks on Jumal, üks on ka vahemees Jumala ja inimeste vahel: inimene Kristus Jeesus“. (1 Tm 2:5)

Jumala loomises kasutatakse sõna saagu, sai või sündis. Kui prohvetid said sõna Jumalalt, siis sõna sündis neile. Jumala sõnad on ühtlasi tegu ja tema teod on väga kõnekad. Nii loomine, sündimine kui uuesti sündimine on Jumala tegu.

Poeg on kaalukaim mida Isa on võinud oma loodud inimeste päästmiseks meile kinkida. Tema on Isa olemuse kuju. Kui küsime, milline on Jumal, võime osundada Pojale. Kui meil küsitakse, milline on tõeline inimene, näitame samuti Pojale. Sõna sai inimeseks ehk meie liha ja vere osaliseks. Temas ja tema kaudu on meile seatud ületamatu mõõdupuu, keda saame seada endale eeskujuks ja kelle sarnaseks soovime saada, kui tahame taastada oma kaotatud Jumala palge sarnasuse.

Nii suure hulga vaimulike kogunemine Ülikooli peahoones on sümboolne märk uuest algusest,  kuna põhimõtteliselt sellessamas paigas on ristirahvas kogunenud Tartu vanasse Maarja- ja selle varemetele rajatud Ülikooli kirikusse, mis pärast viimase sõja  pommitamisi andis peavarju nii Tartu Pauluse kui Maarja kogudusele, kes mõlemad olid sõja ajal oma pühakojast ilma jäänud, kuni 1948. aastani mil kirik suleti. 

Saaremaa muuseumi töötajad on mulle korduvalt näidanud TTÜ poolt teostatud uuringuid, kus Kuressaare piskopilossi kapiitlisaali vana altari ees on sadedes kordades mõõdetavalt tugevam energiaväli, kui ruumi teistes osades. Jumala armuvahendid ei hävi, vaid jätavad jälje nii aega kui igavikku. Sõna sulastena oleme need, kellele Jumal on usaldanud oma sõnumi teenistuse ja kui me kuulutame seda ustavalt, kasvatab tema seda oma väe läbi, jõudes paljude südameteni, tuues armu ja elu, taastades lagunenud varemad.

Loodan ja palun, et Tema ise oleks nende kahe päeva jooksul meie nõupidamiste ja arutelude keskel ja tooks kaasa andeksandmise ja üksmeele, mis sellest paigast jõuaks igasse linna ja kihelkonda, kogudusse ja kodusse.  Jumal on ustav, kelle poolt te olete kutsutud osadusse tema Poja Jeesuse Kristuse, meie Issandaga. 1Kr 1:9

Meeldib 1