Üheks tänulikkuse põhjuseks on inimesed, kes on saadetud meile teejuhtideks ja õpetajateks ning kes on andnud oma panuse selle heaks, et meie elu oleks vaimselt rikkam ja terviklikum. Kahest sellisest teejuhist – egüptoloog Sergei Stadnikovist ja Vana Lähis-Ida uurijast Michael Helzerist, jagab ajakirja selle nädala arvamusloos oma mälestusi Tartu Ülikooli usuteaduskonna Vanade Idamaade usundiloo dotsent ja tuntud tõlkija Amar Annus.

https://arhiiv.err.ee/vaata/tahendamisi-198 Järsul nõlvakul teedel ristumiskohal võis kirik olla juba 1390. aastal, aga kõik varasemad Rõngu kirikuhooned hävisid Liivi sõjas ja Põhjasõjas. Oma praeguse väljanägemise sai kirik ligi 120 aastat tagasi. Rõngu kirikuhoone talletab mitmeid üllatavaid jälgi ajaloosündmustest ja isikutest. Kiriku altaril ristilöödud Jeesuse maali juures näeme teksti „Täüdetü om,“. Rõgu koguduse hooldajaõpetaja Vallo Ehasalu ütleb, […]

Esimesed teated Sangaste kiriku kohta pärinevad XIV sajandist. Sõdades korduvalt hävinud ja ikka uuesti üles ehitatud pühakoda sai oma praeguse kuju 1742. aastal.

Kui Rannu kirik 1835. aastal endale torni sai, olevat lisaks kogudusele rõõmustanud ka Võrtsjärvel seilajad – nad said hea maamärgi. Kirikus on mitu hoolega hoitud aaret. Näiteks asub just siin Baltimaade kõige vanem säilinud kantsel. Rannu kirikut tutvustab koguduse õpetaja Timo Švedko. Kui Eesti kirikutes kujutatakse Jeesust enamasti koos nelja evangelistiga, siis siin on16. sajandil […]

Keel suhtlusvahendina, sh usukeel religioosses kommunikatsioonis, ei saa olla piiramatult individuaalne ega ka hooli­matult dominantne, kirjutas EELK Usuteaduse Instituudi oikumeenika õppejõud Ingmar Kurg ajalehes Sirp ilmunud artiklis „Ususõnad eesti usukeeles“.