Vandenõuteooriate näol on tegemist moodsa folklooriga, millega ei saa sõdida, neid saab vaid uurida, kirjutab Viru praostkonna abipraost, Kadrina Püha Katariina koguduse õpetaja Meelis-Lauri Erikson. Ühtlasi esitab ta praeguste aegade seletuseks omapoolse “vandenõuteooria”.
Tartu Pauluse kirik tellis möödunud aastal kunstnik Aapo Pukilt kaks kunstitööd, mis on mõeldud peaaltari maali täienduseks. Samaaegselt õlimaalidega „Ülestõusnud Kristus” ja „Jeesuslaps Maarjaga” valmib ka maalide sünnilugu tutvustav dokumentaalfilm.
“Me ei suuda isegi Pühakirjas ilmutatud Jumala armastust õigesti mõista, kui me jätame end ilma sellest teadmisest, mis on antud meile meie kaasinimeste läbi. Jumala armastamine ja kaasinimeste armastamine kuuluvad lahutamatult kokku,” kirjutab Haapsalu Johannese koguduse liige Karin Teder.
Õp Kristjan Luhamets tutvustas Pereraadio saatesarja “Koguduse lugu” seekordses osas Rõngu koguduse lugu.
Sarnaselt möödunud kevadel kehtestatud eriolukorrale lülitavad telekanalid ETV+ ja ETV2 sellest pühapäevast ajutiselt kavasse hommikused palvused eesti ja vene keeles.
Kirjanik Viivi Luik kirjutab Postimehes ilmunud arvamusartiklis lihtsatest asjadest, nagu au, häbi, austus ja austuse puudumine. Viimasega seondub tema jaoks ka kirikute sulgemise teema.
Seekordne Pereraadio saade sarjast “Kõnetused” kandis pealkirja “Las supermarketitest saada pealegi siis kirik”. Peapiiskop Urmas Viilma ja praost Anti Toplaan lahkasid sedapuhku kirikute sulgemise põhjendusi ja kommunikatsiooniprobleeme.
4. märts on ajalehe Eesti Kirik sünnipäev. Tavaliselt on lehe toimetus sel puhul ikka lugejaid endale külla kutsunud, kuid tänavu on teisiti ja toimetusele saab külla minna kaamerasilma vahendusel.
Eesootav karmimate piirangutega kuu paneb muretsema ka vaimse tervise spetsialiste, sest abivajadus on suur. Tartu Maarja koguduse hingehoidja Lea Saar kommenteeris, et üksindustunne mõjub rängalt eriti vanemaealistele.
Eelmise nädala neljapäeval otsustas Vabariigi Valitsus keelata avalikud jumalateenistused ja muud avalikud usulised talitused pühakodades alates 3. märtsist. Lähtuvalt uutest korraldusest muutis kirikuvalitsus oma 2. märtsi istungil ka seni kirikus kehtestatud korraldusi ja viis need kooskõlla riigis kehtestatud piirangutega.
