Teisipäev: kõige olulisemat meie elus pole võimalik tõestada

Õpetaja Illimar Toomet (foto: erakogu)

Suure Nädala Teisipäev. Päeva teema: Jeesus kohtu ees. Palvesõna ütleb Märjamaa Maarja ja Kirbla Püha Nikolause koguduste õpetaja Illimar Toomet.

“Kas su isa armastas sind,” küsis mees oma armastatult. Naine oli kasvanud ilma emata ning varases lapsepõlves kaotanud ka oma isa. “Jah, muidugi,” vastas naine. “Aga tõesta seda,” nõudis mees.

See on stseen veerand sajandi tagusest filmist “Kontakt”. Jodie Foster kehastas selles astrofüüsikut, kes uskus üksnes seda, mida oli võimalik teaduslikult tõestada. Filmis pärines see katkend vestlusest, kus usklik mees ja ateistist naine arutlesid Jumala olemasolu võimalikkuse ja tema olemuse üle. Filmis jäi teadlane vastuse võlgu.

Päris elus jääksime samasugusele küsimusele vastuse võlgu ka meie. Meie igapäevase elu kõige olulisemat asja, mida me vajame inimeseks kujunemiseks ja inimeseks olemiseks: armastust – me ei suuda objektiivselt tõestada. Võime osutada oma vanemate sõnadele ja tegudele, mida nad meie heaks on teinud. Aga seda, et need tõesti väljendavad armastust, saab üksnes uskuda.

Käesoleva nädala lõpul on kristliku kiriku iga-aastane suurim püha. Kolm päeva kestev püha, mis kestab Suure Neljapäeva õhtust kuni Ülestõusmispüha ööni. See põhineb Piiblis toodud kirjeldustel sellest, kuidas juudi õpetaja Jeesus peab söömaaega, võetakse kinni, mõistetakse surma, hukatakse ristil, maetakse kaljukoopasse… ja tõuseb hauast elavana.

Nelja erineva autori, Matteuse, Markuse, Luuka ja Johannese üksteisest pisut erinevad kirjeldused neist kolmest päevast on detailseim kirjeldus ühest antiikaegsest sündmusest, mis meie ajani säilinud. Nii nagu inimesed mäletavad üht ja sama sündmust pisut erinevalt, on ka need neli kirjutist detailides erinevad. Kui kõigi jutustus oleks detailideni kooskõlas, tekiks kahtlus mitte ainult professionaalsetel politseiuurijatel. Just see, et kirjeldustes on kohati vastuolulisigi detaile, osutab, et kirjutatu põhineb pealtnägijate kirjeldusel. Teaduslikust aspektist võib öelda, et Jeesuse surm oli tõesti selline, nagu kirjutatud.

Aga ülestõusmine… Kui Jeesuse õpilased kinnitasid, et nende õpetaja on jälle elav, siis oleks Jeesuse vastastel – ning neid ei olnud vähe – olnud seda lihtne tõestada, otsides üles surnukeha. Aga nii nagu seda ei leitud toona, ei ole seda leitud ka järgneva 2000 aasta jooksul. Paulus teab neile öelda, et Jeesus ilmus pärast ülestõusmist korraga viiesajale inimesele. Nagu erinevad autorid kinnitavad, läks Jeesus neljakümnendal päeval pärast surma taevasse.

Mis tähendus neil sündmustel oli? Erinevad kirjutajad tõlgendavad seda üsna ühtemoodi: Jeesus oli Jumal, kes sai inimeseks; seda tähistame jõulude ajal. Surres võttis Jeesus süütuna enda kanda karistuse, mida meie kanda ei suuda; seda tähistame Suurel Reedel. Hauast elavana tõustes osutab Jeesus, et on võitnud surma; seda tähistame Ülestõusmispühal.

Kas see võib nii olla? Jah. Kas seda on võimalik objektiivselt tõestada? Ei. Just nii nagu ei ole võimalik tõestada kõige olulisemat asja meie elus – armastust. Nii nagu inimestena tunneme armastuse ära tegudest, tunneme selle ära ka Jeesuse sündimisest, maisest elust ja surmast, ülestõusmisest ja taevaminemisest.

Palvetagem: Kõigeväeline Jumal, õpeta meid Jeesuse Kristuse inimesekssaamises, surmas, ülestõusmises ja taevaminemises ära tundma Sinu armastus, et võiksime pärida igavese elu.


Vaata lisaks:

Meeldib 2

Lisa kommentaar