Tartu ülikooli 1991. aastal taasavatud usuteaduskonna esimene dekaan, vaimulik, Vana Testamendi emeriitprofessor ja tunnustatud tõlkija Kalle Kasemaa tähistab täna, 30. detsembril 80. sünnipäeva.

Tähtpäeva puhul usutles emeriitprofessor Kasemaad Elva koguduse õpetaja, usuteaduse instituudi piiblikeelte lektor Vallo Ehasalu. Enam kui kolm tundi kestnud vestluse vormis kirikulehte artikliks Eesti Kiriku toimetaja Kätlin Liimets. „Mõlemat ühendab vaimuliku kutsumus ja kirg Piibli vastu, loomulikult peavad nad ainuvõimalikuks seda lugeda algkeeltes. Ühine on ka, et Kalle Kasemaa oli 1991. aastal taasavatud Tartu ülikooli usuteaduskonna esimene dekaan ja Vallo Ehasalu esimese kursuse üliõpilane ning viimaks: mõlemale on omane muhe huumor,“ põhjendas Liimets, miks seekord palus lehetoimetus usutleja rolli just Ehasalu.

Kalle Kasemaa meenutas vestluses koos Vallo Ehasaluga esmalt Tartu Ülikooli usuteaduskonna avamist pärast Eesti taasiseseisvumist. Üliõpilasi asusid õpetama välisõppejõud mainekatest ülikoolidest.

Intervjuust meenuvad mõlemale seigad, mil kantslis on Kasemaa (aga ka teda küsitlenud Ehasalu) käitunud nagu professor ja kateedris nagu pastor; imepärased hetked, mil kogudus peab vastu 45-minutilise jutluse või jääb huviga kuulama süvakäsitlust Piiblist.

Piibli tõlkimise kohta märkis Kalle Kasemaa, et igal tõlkel on omad head ja vead ning ehkki vanaheebreakeelne algtekst on tema sõnul kõige kindlam, on sealgi vastamata küsimusi. Ta tõi Vanast Testamendist mitmeid näiteid ja kirjeldas tähendusnihkeid, mida vahendamine läbi erinevate keelte ja tõlkijate on neisse tekstidese toonud. Uued piiblitõlked on aga tekstid, mis püüavad  rahvale järele joosta, leidsid vestluspartnerid. „Vahel jääb mulje, et kirikud häbenevad oma olemasolu ja püüavad seda õigustada maailmale,“ oli Kasemaa kriitiline.

Arutleti sellegi üle, kes üldse on kristlane. Kasemaa viitas siin Augustinusele, kelle järgi niikuinii nähtamatu ja nähtava kiriku liikmed ei kattu. „Kristlasi võib olla nende seas, kes ei ole kiriku liikmed, ja kõik kiriku liikmed ei tarvitse olla kristlased. Need on mittekattuvad suurused,“ tõdes ta.

Kalle Kasemaa meenutas vestluses ka kolleege, kellega tal on olnud nende eluajal hea mõttevahetus:  Marju Lepajõed, Robert Kannukest ja Elmar Salumaad, pikemalt Uku Masingut, kes on teda väga palju mõjutanud.

Tänastele teoloogiatudengitele soovib professor Kalle Kasemaa eelkõige püsivust. “Kui detailidesse minna, siis peab olema huvi vanade keelte ja eriti piiblikeelte vastu. On loomulik, et teoloog tarvitab Piiblit algkeeltes: heebrea ja kreeka keel seega. Kui tahta orienteeruda kirikuloos, siis on ladina keel möödapääsmatu. Lisaks tänapäevase erialase kirjanduse lugemiseks võõrkeel. Luterliku teoloogia puhul ka praegusel ajal saksa keelest ei pääse mööda. Tähtsamad asjad küll tõlgitakse inglise keelde ja antakse Ameerikas välja, aga vist ikka ei pääse saksa keelest mööda. Seega peale inglise keele peab olema midagi veel.“

Kalle Kasemaa on sündinud 30. detsembril 1942 Pärnus, 1973 lõpetas usuteaduse instituudi, 1976 magister theologiae (UI), 1997 doctor theologiae (TÜ), ta on Uppsala ja Haifa ülikooli audoktor, esimene TÜ taastatud usuteaduskonna dekaan (1991–1996). Kasemaa ordineeriti õpetajaks 27.02.1973 ja ta on teeninud Palamuse, Maarja-Magdaleena, Laiuse ja Võnnu kogudust. Temalt on suurel hulgal tõlkeid teadus- ja ilukirjandusest. Kalle Kasemaa on abielus ja tal on  kolm last.

Kalle Kasemaale soovib õnne ja õnnistust ka e-Kiriku toimetus!

Loe lähemalt:

Kätlin Liimets “Emeriitprofessor Kalle Kasemaa: esimene loodu oli valgus”, Eesti Kirik 21.12.2022