Robert Bunder: kelle poolt on kirik

Robert Bunder: kelle poolt on kirik

Õpetaja Robert Bunder (Foto: EELK arhiiv)

Kiriku roll ja eesmärk ühiskonnas jääb tihti arusaamatuks. Selles on süüdi nii usuline kirjaoskamatus kui ka kiriku suutmatus oma missiooni laiemale avalikkusele selgitada, kirjutab tänases Postimehes Tartu Ülikooli usuteaduskonna nooremteadur-doktorant ja Rannu koguduse õpetaja Robert Bunder.

„Kiriku põhiülesanne on viia iga inimene kontakti Jumalaga, kes on ennast ilmutanud Jeesuses Kristuses. Teoloogilises ja kiriklikus keeles kutsutakse seda evangeeliumiks. Sellest lähtub kogu kiriku tegevus. Kõik, mis kirikus on – piibel, jutlus, armulaud, ristimine, kirikuhoone, palve, laulud kannab ühte ja sama funktsiooni, kokkupuudet jumaliku ja inimliku vahel. Kas see kiriku põhiülesanne on iganenud? Mina nii ei arva. Pigem võtab religioon arenenud ühiskonnas lihtsalt teise vormi,“ kirjutab Robert Bunder.

Kirik ei tohi olla valitseva ideoloogia tööriist ja reeta oma põhimissiooni, on Robert Bunderi sõnum.Vaimulik tõdeb, et kahjuks on kirik on esinenud ka valitseva poliitilise ideoloogia tööriistana ning sel juhul põhjendab religioosne keel valitsejate soove. Kui Jumalas näha sarnaselt Ludwig Feuerbachile vaid inimese enda sisemiste vajaduste projektsiooni, siis võib aru saada ka ettekujutusest, et ta teeb nii, nagu mina tahan, allub mulle ja õnnistab seda, mida mina soovin. See on aga kõigest projektsioon, kirjutab Bunder: „Tal puudub sõltumatus, iseseisev tahe ja teda ei ole olemas. Sellisel jumalal pole ka midagi pistmist kristliku Jumalaga.“

Bunder räägib ka sellest, et siin maailmas ja ühiskonnas elades reageerivad ka kristlased paratamatult ühiskondlikele protsessidele. Siin ilmneb ka paljusus seisukohtades, mis ei ole aga sugugi nii suur, kui ehk mõnikord soovitakse näidata: „On olemas küllaltki nähtav nn ristiusu peavool. Näiteks on teatud ühiskondlikes küsimustes tugev ühisosa kõigi Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikute vahel.“

Bunder peatub ka nende vastutusel, kes avalikkusele kiriku ja usu olemust vahendavad, enda ühekülgsetele teadmistele või hoiakutele tuginedes avalikku arvamust suunavad. Ta leiab näitena, et paavst Franciscust portreteerides on tema tegevusest rääkivas filmis jäetud temast ühekülgne ning poliitiliselt kallutatud mulje, tõstes esile tema tegevust vaeste ja kliima rindel, samas vaikides maha tema suhtumise aborti, seismise kristliku abielukäsitluse eest ja üksikinimese vabaduse rõhutamise. „Sama on kirikuga igas tema vormis. Kiriku üksikliikmed võivad osaleda poliitikas, aga kirik tervikuna ei ole poliitiline organisatsioon. Kiriku kui kristlaste kogu seisukohad põhinevad tema liikmete jumalasuhtel,“ kirjutas Bunder. „Kirik on kui teise maailma saatkond meie maailmas.“

Loe lähemalt:

Robert Bunder: kelle poolt on kirik, postimees.ee 24.10.2022

Lisa kommentaar