18. aprillil Viljandis toimunud EELK XXXI Kirikukogu 4. istungjärgul andsid kirikuvalitsuse liikmed ülevaate 2022. aastal toimunust ja parasjagu päevakorras olevast.

Piiskop Tiit Salumäe ettekanne

Piiskop Tiit Salumäe märkis, et on Kirikukogu toimumise ajaks kirikuvalitsuses töötanud 50 aastat ning seekord on tal viimane kord aruannet esitada. Möödunud aastale tagasi vaadates loetles piiskop enda kureeritavaid töövaldkondi: diasporaatöö Euroopas ja Venemaal, kultuuriväärtuste komisjoni juhtimine, osalemine EELK ja Vabariigi Valitsuse ühiskomisjonis ja Eesti Kirikute Nõukogus.

Möödunud aastal taastus diasporaatööd koroonagarantii eelne olukord, ütles piiskop Salumäe. Käidud on vaimulike ametisseseadmistel, sinoditel, külastatud kogudusi.

Suurima muutusena nimetas Salumäe seda, et raudse eesriide tõttu on väga keeruliseks on muutunud töö Venemaa piirkonnas. Eesti Kontsert lõpetas kontserditegevuse. Uue olukorra lahendamine on kestnud üle aasta ja Venemaale seda lahendama pääseda pole piiskopil õnnestunud, sest Venemaa ei anna viisat.

EELKl on 28 vaimulikku, kes oma osa diasporaatöösse andnud. Kõige mahukam diasporaatöö toimub Soomes, ehkki seal kogudust ei ole. Saksamaal on diasporaatöö võrreldes aastatetagusega jäänud tagasihoidlikumaks. Lätis on loodetavasti uus tõus ees.

Piiskop Salumäe tööülesannete hulka on kuulunud ka SA Eesti Kirik juhtimine. Ei ole kerged ajad, kõik hinnad on tõusnud ja eelarve on pingeline, nentis ta. Töö aga jätkub ning advendiajal tähistatakse lehe 100. Aastapäeva – see on kõige kauem ilmunud leht. Meediatöös on Salumäe pidanud mõned nädalad hommikupalvusi ja andis teada, et nüüdsest palvuste struktuur Vikerraadios muutub.

Piiskop tõi välja ka aasta jooksul toimunud kohtumised presidendi ja peaministriga, samuti kultuuri-, välis- ja siseministriga.

Autasude komisjoni esimehena julgustas Salumäe autasusid taotlema – komisjon saab läbi vaadata üksnes neid taotlusi, mis on tähtajaks, augusti lõpuks, esitatud.

Kultuurivaldkonnas tuleb tegeleda riiklike toetuste taotlemisega ning piiskop õhutas ka kogudusi seda tegema.

Piiskop Joel Luhametsa ettekanne

Piiskop Joel Luhamets nentis, et praeguse aastaga saab temalgi sarnaselt Tiit Salumäega piiskopiamet läbi. “Piiskopina tunnen ennast siis, kui ametivennad küsivad nõu erinevate praktiliste olukordade lahendamisel. Tullakse minu kui vana vaimuliku juurde, aga veidi tunnen end ka kirikujuhina, kui saan aidata, nõu anda, olukorda lahendada,” ütles ta. Luhamets tõi aasta töödest välja ka osalemise piiskoppide kogus, mis arutab kiriku juhtimise teemasid.

Välissuhetest rääkides mainis piiskop mullu septembrikuus toimunud Rochesteri piiskop Johathan Gibbsi ametisseseadmist, kus ta ka ise viibis ning lisas, et sealse kiriku huvi Eesti kirikuga koostööd teha ja suhteid hoida on siiras. Samuti on Luhamets kohtunud Daugavpilsi piiskop Einars Alpega.

2022. aastal on Luhamets ametisse seadnud kolm EELK õpetajat ja osalenud praostkondade sinoditel. Viimastel on olnud teema, kidas ilmalikustumine võtab maad. Ehkki koguduste töö vilju ei pruugi olla kiiresti näha, tegutsetakse ja vaadatakse kirikus usus tulevikku. Luhamets tõi välja ka oma töö Pauluse raamatupoe juures, mis on tegutsenud nüüdseks 20 aasta ja saanud loomulikuks osaks kiriku elus.

Kantsler Andrus Mõttuse ettekanne

Kantsler Mõttuse sõnul on kks aastat on kiriku eelarve olnud koostatud selle arvestusega, et võib ette tulla suuri ootamatusi ning on soovitud vältida Kirikukogu kokkukutsumist finantsprobleemide lahendamiseks. Täna seda õnneks vaja läinud ei ole.

Eelarve koosneb ühelt poole kogudustelt kogutavatest maksudest ja 164 kogudust on praegu vaid neli maksuvõlglased. Teise poole eelarvest moodustab Kiriku Varahalduse panus. Vaatamata keerulisele tegevuskeskkonnale on kohustused kiriku ees olnud täidetud.

Kirikuorganisatsioonid ise on toime tunud säästurežiimil. Andrus Mõttus tegi ettepaneku majandusaasta eelarve täitmise aruanne kinnitada. Lähema ülevaate kiriku majandamisest saab aasta- ja majandusaruandest.

Assessor Anti Toplaane ettekanne

Assessor tutvustas oma tegevust erinevate meediaväljunite ja -kanalite vahel. Sisulised arutelud toimuvad assessor juhtimisel kord nädalas meediatoimkonnas, mida saab võrrelda toimetuse koosolekutega mõnes meediakanalis. Eesmärk on lõimida kiriku erinevaid meediaväjaandeid, et piiratud ressursside juures nende auditooriumi võimendada.

Ajaleht Eesti Kirik on jõudnud oma 100. aastapäeva künnisele. Samal ajal kui paberväljaanne hakkab ilmuma kolm korda kuus, käivad ettevalmistused kodulehe uuendamiseks. Lisaks uudistele paberkandjaltoodab ajaleht ka videouudiseid. Toimetust ootab kolimine uutesse kaasaegsetesse ruumidesse.

Paralleelselt Eesti Kirikuga tegutseb ka infoportaal e-Kirik, mis kogub kokku uudisseid nii vahetult kirikuorganisatsioonidest kui meediast laiemalt. Hea koostöö on olnud Pereraadio, aga ka teiste väljaannetega. Noorteajakirja Pluss väljaandmise asemel on otsustatud panustada oma noortekanali arendamisse.

Ettevalmistamisel on meediapäev kogudustele, mis toimub 3. juunil Haapsalus. EELK Ui juures jätkub tudengitele meedia õppekava, mille sisu on ette valmistanud Toomas Nigola. Lähitulevikus on vaja üle vaadata Vikipeediaga seotud artiklid, mis on kiriku visiitkaardiks.

Assessor Katrin-Helena Melderi ettekanne

Assessor Katrin-Helena Melderi juhitava misjoni- ja noorsootöö valdkonnaga on kirikus seotud kaks allasutust – Misjonikeskus ning Laste- ja Noorsootöö Ühendus (LNÜ).

Melder tõstis esile Misjonikeskuse korraldatavaid koolitusi ja koolitajaid, keda soovitas koguduste visioonipäevadele esinema: Leevi Reinaru, Liina Kilemit ja Liisa Rossi. Tegemistest nimetas assessor pikkade traditsioonidega piiblikursust Põltsamaal, mille on lõpetanud enam kui 100 aktiivset koguduseliiget, nende seas üheksa tänast vaimulikku. Samuti läksid hästi korda Mustamäe kirikupäevad, kus pakuti nädal aega järjest kogukonnale sisukat programmi. Algatustest on kaalukaim välismisjonäride toetamise võrgustik kogudustes. Misjonipüha korjandusel koguti toiduabi Myanmari lastele. Uus programm Misjon 112 annab kogudustele tööriistakasti, et teha paremini misjonitööd.

LNÜ korraldas läinud aastal kuus üritust. Kirikunoorte hääl kõlab Tv7 noorte saates 5+. Kogudustes on laste- ja noorsootöö elavnenud ning 67 kogudust tegeleb lastetööga.

Melder käis möödunud aastal Saksamaal Stuttgardus naisteoloogide konverentsil, kus tegi ettekande kiriku rollist sekulaarses riigis. Samuti viibis Melder Helsingis, kus kohtus meie misjonikeskuse välispartneritega.

Assessor Ove Sanderi ettekanne

Usuteaduse Instituudi rektor assessor Ove Sanderi töövaldkonnadkirikuvalitsuses on sotsiaaltöö ja diakoonia. Enda aasta kaalukaimaks tegevuseks nimetas ta siiski instituudi (EELK UI) akrediteerimisega seonduvat ning avaldas lootust, et õppeasutus saab täisakrediteeringu.

Diakooniatööd kirikus koordineerib suurel määral Diakoonia- ja Ühiskonnatöö Sihtasutus, kelle kodulehel on nimetatud terve rida pakutavaid teenuseid. Populaarsed on olnud vanemluse, perevägivalla, teismeliste kunsiteraapia koolitused ning Avo Üpruse eestvedamisel ka vanglast vabanenute resotsialiseerimine.

Kaplanaatidest, mis koordineerivad erinevaid hingehoiutöö valdkondi, on kolm on EELK vaimulike poolt juhitud. Kaplanite ka koguduste tegevusest Ukraina sõjaga seonduvalt saab lähemalt lugeda möödunud aasta advendiajal välja antud tutvustavast brošüürist  “Rahu poole”.

Assessor Marko Tiituse ettekanne

Assessor Tiitus juhib kirikus jumalateenistuselu, liturgia ja hariduse töövaldkondi. Suure osa ajast on möödunud aastal võtnud kiriku uue lauluraamatu koostamine. Sealjuures on olnud põhjalik arutelu lauluraamatusse mineva peajumalateenistuse korra üle.

Kirikutöös on muusikal ja muusikutel kanda väga oluline osa. Möödunud aastal toimus taas ka rahvarohke kirikumuusikute konverents. Samuti tähistati koori Kosk 40. aastapäeva. Käivad ettevalmistused 2024. aasta kirikupäevaks ja ja vaimulikuks laulupeoks Viljandis. Kirikumuusika Liidul muutus sihtasutuse nõukogu.

Tiitus juhib ka teoloogilise arutelu strateegia töörühma tegevust, mille ülesanne on välja töötada arutelude formaat.