Vaadake, kui suure armastuse Isa on meile andnud: meid hüütakse Jumala lasteks ja need me olemegi. 1Jh 3:1

Kolmandal jõulupühal seab kirikuaasta meie ette püha Johannese, noorima Jeesuse kaheteistkümnest apostlist. Koos Peetruse ja Jakoobusega kuulus ta Issanda õpilaste siseringi. Ta oli kohal Jeesuse kirgastumisel Taabori mäel ning nägi pealt Jeesuse surmavalu Ketsemanis. Ainsa apostlina jäi ta Jeesuse risti juurde ka Kolgatal, kuigi säärane julgus võinuks ohustada ka tema enese elu – ja ainsana apostlitest elas ta kõrge vanaduseni. Johannese kirjutatuks peetakse neljandat evangeeliumi, kolme Uude Testamenti võetud kirja ja Ilmutusraamatut.

Johannes ja tema vend Jaakobus olid Sebedeuse ja Saloome pojad Betsaidast, Geneetsareti järve rannalt. Nad olid kalurid. Johannes ja Andreas, Siimon Peetruse vend, olid esimesed, kes Jeesusele järgnesid, kui see oli Jordanis ristitud ning need kaks vendade paari olid ka esimesed, keda Jeesus oma jüngriteks kutsus. Sellest alates olid nad inimeste püüdjad. Johannese evangeeliumis räägitakse „jüngrist, keda Jeesus armastas”, mida on tõlgendatud viitena Johannesele. Selle armastuse sunnil oli ta esimesena Jeesuse tühja haua juures, kui naised olid neile rääkinud ülestõusmispüha hommikust. Tema oli ka see, kes tundis Ülestõusnu ära, kui jüngrid said Gennetsareti järvel imelise kalasaagi.

Surmasuus usaldas Lunastaja oma ema Maarja Johannese hoolde. Ligikaudu aastal 69 asus Johannes koos Maarjaga elama Efesosse, kus temast sai linna esimene piiskop ja kust ta juhtis enda rajatud kogudusi.

Kõrgesse ikka jõudnud apostel võeti kinni keiser Domitianuse tagakiusu ajal ning viidi Rooma, kus ta heideti pärast jõhkrat piinamist keevasse õlisse, aga ta ei saanud sellest mingit viga.

Seejärel saadeti ta maapakku Patmose vanglasaarele. Seal sai ta hirmuäratavad ja samas lohutusrikkad nägemused maailma lõpupäevadest, mis on üles tähendatud tema Ilmutusraamatus. Pärast Domitianuse surma sai peaaegu 100-aastane Johannes naasta Efesosse. Johannese evangeeliumis leidub sügavaid teoloogilisi mõtisklusi. Sellepärast kutsutakse teda idakirikus „Johannes Teoloogiks“. Tema sümboliks on kotkas.

(Allikas: Adalbert Engelhart O.S.B., “Pühakute aasta”)

Tänased piiblitekstid: Ps 92:13-16   Õp 8:1,22-30   1Jh 1:1-4 (v 1Jh 2:28-3:3)   Jh 21:19b-25

Me palvetame: Kõigeväeline Jumal, Sa avasid apostel ja evangelist Johannese kaudu meile ligipääsu Sinu igavese Sõna saladustele. Valgusta meie mõistust oma Püha Vaimuga ja lase meil armastava südamega taibata, mida Püha Johannes meile Kristusest on kuulutanud. Seda palume Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi, kes koos Sinuga Püha Vaimu ühtsuses elab ja valitseb igavesest ajast igavesti.

Kuula ka:

• Marko Tiitus, Hommikumõtisklus kolmapäeval, 28. detsembril 2023 (Vikerraadio koduleht)

2