Saates “Täistund” arutleti, miks (luterlik) kirik tänapäeval noori ei kõneta

Saates “Täistund” arutleti, miks (luterlik) kirik tänapäeval noori ei kõneta

Foto: saate kuvatõmmis

Kanal 2 saates “Täistund” küsitles ajakirjanik Raul Ranne peapiiskop Urmas Viilmad, Suurbritannia Luterliku Kiriku õpetajat Meelis Sülda ja Risti koguduse õpetajat Annika Laatsi.

Raul Ranne tõi intervjuu eel välja, et Riigikogus on rahvaesindajaid, kes jagavad kirikutele ohtralt katuseraha, aga kui uurida statistikat, siis eesti inimesi jätab ajakirjaniku sõnul usk üsna külmaks: 58% inimestest vastas möödunud aasta lõpus toimunud rahvaloendusel, et ei usu midagi ja vaid 29% peab end usklikuks.

Pühade-eelses intervjuus püüti lahata eestlaste ja eriti noorte usuleiguse tagamaid. Statistika kohaselt peab end luterlasteks vaid 2 protsenti küsitluses osalenud 15-29-aastastest noortest. Vaimulikelt uuriti, mis on selle põhjused ning kas numbrid annavad usuleigust tõepäraselt edasi. Ehk on eestlase suhe kirikuga “intiimne salasuhe”, nagu sõnastas selle Raul Ranne? vahest on aga kirik siiski oma vaadetega ise jäänud lihtsalt ajale jalgu?

Peapiiskop Urmas Viilma kinnitab, et liberaalsus ja konservatiivsus uuringuandmetele tuginedes kiriku populaarsusel rolli ei mängi, küll aga mängib tema sõnul rolli vaimuliku karisma. Väga suure probleemina näeb ta usualase hariduse puudumist üldhariduskoolis, kuid toob välja ka selle, et kõik inimesed vaatamata oma eripäradele peaksid tundma end kirikus siiski oodatuna.

Õpetaja Annika Laats, kelle kogudus kurbade andmete taustal kasvab, on veendunud, et oluline tegur noore koguduseliikme jaoks on abivalmidus, kuulamisoskus ja mõtlemisvabadus. Vaimulik Meelis Süld toob ühe põhjusena välja, et noortetööle pole luterlikus kirikus väga suurt rõhku pandud ning leiab siiski, et kirik on liigselt klammerdunud traditsioodidesse ning pole ühiskonna ootustele avatud. Peapiiskop Viilma aga ei usu, et näiteks samasooliste laulatamine tooks kiriku rahvast täis. Ta argumenteerib, et pole ju ka Eesti parlament kooseluseaduse rakendusakte vastu võtnud – kiriku suhtumine peegeldab ka rahva tegelikke hoiakuid abielu küsimuses.

Lisa kommentaar