Theatrumi kavas on 11. detsembril esietendus Georges Bernanosi teosega “Karmeliitide dialoogid”. Selle ilusa, kuid mahuka loo lavaletoomiseks palutakse heade kaasinimeste ning hooandjate abi.

Videolõigus räägivad lähemalt loost, lavastusest, autorist ja kontekstist lavastaja Maria Peterson, kirjanik Tõnu Õnnepalu, ajaloolane Marek Tamm ja osatäitja Maria Ehrenberg.

Georges Bernanos on Francois Mauriaci kaasaegne mõttekaaslane, romaanikirjanik. Bernanosi teostest on tehtud filme (millest paljud on auhinnatud) ja lavastusi. “Karmeliitide dialoogid” on vormunud maailmas ka kaasajal väga palju mängitud ooperiks (muusika autor Francis Poulnec). 1947/48 kirjutatud “Karmeliitide dialooge” on peetud Bernanosi vaimseks testamendiks. Bernanos lõpetas töö käsikirjaga 1948. aasta märtsi keskpaigas, samal päeval, mil ta lõplikult haigevoodisse jäi.

Käsikiri põhineb Gertrude von Le Forti novellil “Viimane tapalaval” ja tegelikkuses aset leidnud sündmustel: 17. juulil 1794. aastal, kümme päeva enne Robespierre’i terrori lõppu, mõistis revolutsiooniline tribunal surma seitseteist Compiegne’i karmeliiti, kes olid andnud märtritõotuse. Kohtuotsus viidi veel samal päeval täide ja nunnad giljotineeriti Pariisis. Von Le Fort soovis 18. sajandi Prantsusmaa revolutsioonilise terrori kujutamise kaudu väljendada enda ja oma kaasaegsete hirmu fašismi esiletõusu pärast oma kodumaal.

Bernanosi näidendi põhiteemad on surmahirmu ja ahastuse ületamine, surm, lunastus, kutsumus, vabadus ja armastus. Vaatamata sellele, et näidend põhineb ajaloolisel sündmusel, ei ole tegemist dokumentaalnäidendiga. Tegevustik on poeetiline ja fiktsionaalne. Dialoogid kuuluvad pigem luuleteosesse kui ajalooõpiku veergudele. Bernanos on tsiteerinud Aristotelest, kes teeb vahet loova kirjutamise ja ajaloolase käsitlusviiside vahel: “Luule on midagi filosoofilisemat ja olulisema tähtsusega kui ajalugu, kuna selle avaldused on oma olemuselt pigem universaalsed.”

Lavastaja Maria Peterson ütleb ise nõnda: “Mind köidab lavastajana selle näidendi puhul tugev vaimne ruum, mille autor tekitab. See on võimalus olla dialoogis oma sisemiste sügavaimate mõtete ja hirmudega. Mis on vabadus, mis on headus, mis on halastus. Tunnetuslikul tasandil tekib selle tekstiga dialoogis olles rikas pilt. Kummalisel kombel annab näidend (vaatamata oma lohutule lõpule) palju lootust.”

Loe lisa ja anna hoogu portaalis Hooandja. Kes soovib toetada mitte Hooandja kaudu, vaid pangakontole annetades, saab oma toetuse kanda järgnevalt:

Annetuse saaja: Sihtasutus Theatrum
Pangakontod: 
– EE271010220048814015 (SEB Pank)
– EE977700771002361047 (LHV Pank)
– EE442200221083468341 (Swedbank)

Sihtasutus Theatrum on kantud tulumaksusoodustusega ühenduste nimekirja, millest tulenevalt saab annetaja arvata annetuse maha oma maksustatavast tulust. Eelpoolnimetatud pangakontodele annetades on võimalik toetada annetusega ka Theatrumi tegevust üldisemalt (st mitte vaid kõnealust uuslavastust).

Pangakontole annetanute suhtes kehtivad samad auhinnad, mis on nimetatud vastavalt annetuse suurusele Hooandja leheküljel.

Vaata ka:

• Projekt Hooandja portaalis
• Theatrumi koduleht theatrum.ee

1