Apostlite tegude raamatu 2. peatükis kirjeldatakse Püha Vaimu saabumist, mille tulemuseks oli kristliku koguduse sünd. Jeesuse järgijate hulka lisati sel päeval ristimise läbi umbes 3000 inimest. See, mis juhtus nelipüha päeval, oli vastupidi Paabeli torni loole, kus inimese kurjuse piiramiseks Jumal segas keeled. Nüüd, et sõnum Jeesusest kostaks kõigi rahvasteni, kinkis Jumal ühtsuse, millist varem polnud nähtud.

Nimi Urban(us) on ladina päritolu ja tähendab linlast. Pühakuks kuulutatud Urban oli paavst aastail 222 – 230. Üks legendidest väidab, et Urbanus I hukati 23. mail 230. Katoliku ja õigeusu kirikus austatakse Urbanust märtri ja pühakuna.

„Mu lapsepõlve esimene nukuteatrielamus oli näidend „Memme musi“, milles kuri hunt kimbutas jäneseid. Jänkupojad astusid üksteise järel vapralt, kuid abitult kurjale kiusajale vastu. Viimaks sai hundist jagu neist väikseim, kelle võitmatuks salarelvaks oli memme musi. Nii lihtsakoeline lastetükk tundus toona juba kooliikka jõudnud jõmpsikale lapsik. Kuid taoline mällu sööbinud lapseeaelamus omandab elukogemuste kogunedes palju suuremat tähendust,“ mõtiskleb emaarmastuse tähendusest EELK Põhja-Ameerika praost ja Toronto koguduse õpetaja Mart Salumäe.

Püha Jüri (Georg) oli Kristuse rüütel, kandis Tema auks punase ristiga lippu ja pühendas oma elu nõrgemate kaitsmisele ja saatana võimu hävitamisele. Jüripäeva nimetus märgib kirikukalendris pühaku surmapäeva. Pühapiltidel sümboliseerib püha Jüri lohetapjana ristiusu võitu paganluse (lohe) üle.

Ülestõusmisaja teise pühapäeva ladinakeelne nimi quasimodogeniti (‘nagu äsjasündinud lapsed’) viitab ülestõusmispühadel ristitutele. Ülestõusmisaja kaheksandat päeva kutsutakse ka valgeks pühapäevaks (dominica in albis).