Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) kirikuvalitsuse liikmed viibivad esmaspäeval ja teisipäeval, 2.–3. märtsil Helsingis Soome Evangeelse Luterliku Kiriku kutsel, et kohtuda Soome kirikujuhtidega ja pidada ühiseid tööarutelusid. Teel üle lahe ja tagasi toimub väljasõiduistungina ka EELK konsistooriumi märtsikuine istung.
21.–26. veebruaril 2026 toimus Genfis Luterliku Maailmaliidu liturgiauuringute juhtrühma esimene füüsiline kohtumine. Ida-Euroopa regiooni esindajana osales töös psk Marko Tiitus.
Paastuaeg, milles viibime, on aeg vaimseks ja vaimulikuks tervenemiseks. Jeesus võitles pimedusejõudude vastu nii haigeid parandades kui ka patte andeks andes. Tema abi vastuvõtmiseks on olulised palve ja usk.
Helsingis tähistati Eesti Vabariigi 108. aastapäeva mälestushetkedega Malmi kalmistul ja Vanakiriku pargis ning piduliku jumalateenistusega Vartioküla kirikus. Teenistusel õnnistas emeriitpiiskop Tiit Salumäe ametisse koguduse õpetaja Heikki Nenoneni ning jutluses kõneles vabaduse ja vaimsete väärtuste hoidmise tähtsusest.
EELK Kirikupäeva ja Vaimuliku Laulupeo SA ootab ettepanekuid 2029. aasta suvel Viljandis toimuva kirikupäeva ja vaimuliku laulupeo motoks. Konkurss kestab kuni 10. aprillini 2026.
Ülevaade sellest, mida pakub oma lugejatele ajaleht Eesti Kirik 25. veebruaril Issanda aastal 2026
22. veebruaril kogunesid Montreali eestlased Vabariigi 108. aastapäeva tähistama kohalikku pühakotta. Lisaks koguduse pastorile Mira Salminenile teenis kaasa diasporaa piiskop Ove Sander, kes kõneles tänulikkusest Jumalale ja Sõnasse jäämise vajadusest.
Eesti Vabariigi 108. aastapäeval Tallinna toomkirikus peetud jutluses kutsus peapiiskop Urmas Viilma Saalomoni eeskujul paluma tarkust – tarkust seista väärtuste eest maailmas, kus väärtusi tahetakse muuta kaubaks, ning näha demograafilise kriisi taga iga pere väljakutseid.
Iseseisvuspäeva hommikul vabadussõja võidusamba jalamil peetud mälestustalitusel rõhutas peapiiskop Urmas Viilma ohvriarmastuse suurust, viidates nii Vabadussõjas langenutele kui ka praegustele ohvritele Ukrainas.
Kõikjal, kus Eesti lipp lehvib – tornitipus, koduõuel, Maidani väljakul või kõrgele peakohale tõestetult siin meie peos –, tunnistab ta sellest, et hoolime üksteisest, oma kultuurist, oma rahvast.
