Tallinna Linnamuuseumi näitusega „Tallinna Toomkool – Eestimaa hariduse nurgakivi“ kaasneb loengusari, mis avab siinse haridus- ja vaimuelu erinevaid tahkusid eri ajastutel. Kuna kehtivate piirangute tõttu muuseumis üritusi korraldada veel ei saa, toimub loengusari veebis Zoomi platvormil. Võimalus liituda on täna kell 18.00.
„Ükskõik mida ette võttes, on see katuse remont, kooritöö, piibliring või vitraaži paigaldamine, peaksime küsima, kui palju toob see uusi inimesi Jumalale lähemale, leerikooli, ristimisele,“ soovitab luterliku kiriku kantsler ja Kambja koguduse õpetaja Andrus Mõttus. Seesama mõte on kordunud tegelikult kõigis kantsleri viimaste aastate sõnavõttudes.
Nelipühi eel ilmub Eesti Kirik poole mahukamana, 12 leheküljel. Peapiiskop Urmas Viilma läkituses nelipühaks ja Kristuse kiriku sünnipäevaks nendib kirikupea, et erinevalt riigi sünnipäevast ei korraldata nelipühal, mis on Eestis ka riigipüha, ei taevaste sõjavägede paraadi ega ka taevase Kuninga pidulikku vastuvõttu.
Kristlasi nimetatakse tihtipeale kahe riigi kodanikeks, sest nad kuuluvad ühtaegu nii maisesse kui ka a taevasesse riiki. Maised riigid, sealhulgas Eesti, ei luba topeltkodakondust, sest see võib tuua probleeme lojaalsusega. Teema muutub aktuaalseks siis, kui jumalike ja ilmalike seaduste vahel tekib konflikt – kui inimeste tehtud seadused lähevad Jumala seadustega vastuollu, siis kristlasel ei ole vaja ilmalikele seadustele alluda.
Eesti jaoks märgilise tähendusega Tartu Maarja kiriku torni taastamiseks läheb tarvis 200 000 kivi, mis maksavad ligikaudu miljon eurot. Vajaminevast summast on koos üle poole, 570 000 eurot. Seni puuduolev raha loodetakse kokku koguda EELK Toetusfondi ehk kirikufondi kaasabil.
27. mail kell 22 vestlevad vestlevad Urmas Viilma, Igor Gräzin ja Janek Mäggi Raadio 7 saates “Toimetulemine” kiriku toimetulekust lähiminevikus ja tulevikuski.
Kriisiolukorras, kui inimene on esmase löögi vastu võtnud ja seda taluda suutnud, pole saanud infarkti, närvivapustust ega end surnuks joonud, siis järgnevad tüüpiliselt klassikalised psühholoogide kirjeldatud kriisi etapid, kirjeldas ajakirjas Kirik ja Teoloogia ilmunud jutluses EELK Jüri koguduse diakon Ülo Liivamägi. Kristlase tee kriisis on radikaalselt teistsugune ja siin harjumuspärane ei kehti.
Kristlik maailmakäsitlus võib anda teosele lisamõõtme. „Tõe ja õiguse“ tegelaskonda kuulub ka Jumal, ning kogu pentaloogia pole muud kui üks suur Piibli kommentaar, nõustub VHK eesti keele ja kirjanduse õpetaja Tiina Veismann oma kunagise õppejõu, kirjandusteadlase Toomas Liiviga.
Nimi Urban(us) on ladina päritolu ja tähendab linlast. Pühakuks kuulutatud Urban oli paavst aastail 222 – 230. Üks legendidest väidab, et Urbanus I hukati 23. mail 230. Katoliku ja õigeusu kirikus austatakse Urbanust märtri ja pühakuna.
„Miks saatis Jumal meile koroonahaiguse?,“ küsis intervjuus peapiiskop Urmas Viilmaga Vilja Kiisler Eesti Päevalehest. Peapiiskop vastas, et on inimlik panna Jumalat selle eest vastutama. Epideemiad on aga lihtsalt osa maailmast.
