Aastatel 1890–1917 ehk 27 aastat oli Kolga-Jaani kirikuõpetaja Eesti rahvusliku liikumise suurkuju Villem Reiman. Tema eestvõttel tehti kirikule 1903. aastal remont ja muu hulgas telliti Riiast Ernst Tode töökojast altarivitraaž „Tulge minu juurde“. See on Eestis ainulaadne kunstitöö.
Eesti Kirikute Nõukogu kodulehel on vaatamiseks väljas rida 5-10minutilisi videolõike, milles tutvustatakse Saare- ja Läänemaa kirikuid.
Tänasest kuni pühapäevani on Mustvee kirikutes võimalik osa saada kaunitest kontsertidest viiendal vaimuliku muusika festivalil VM Fest Mustvee.
Juuliukuise puhkuse järel on taas ilmunud ajaleht Eesti Kirik. Vahendame ülevaadet sellest, millistel teemadel seekord kirjutatakse.
Pühapäeval, 26. juunil tähistati Pärnu-Jaagupi kirikus koguduse esmamainimise 695. aastapäeva. Sel puhul peetud jumalateenistusel õnnistati koguduse käsitööringi liikmete valmistatud punased altarikatted, kantslipõll ja vaimulikustoola.
Tänasel olavipäeval, 29. juulil tähistab EELK Vormsi kogudus koos saarerahva ja kohale saabunud rannarootslastega Püha Olavi kiriku taaspühitsemise 30. aastapäeva.
Täna alates kella 10.00-st kuni umbes 23.00-ni loetakse Ridala pastoraadis ette Villem Grünthal-Ridala regivärsiline suurpoeem “Püha rist”. Vaimulike ettelugemist saab jälgida nii kohapeal kui Pildiraadio otseülekandes.
22. juulil meenutame Jeesuse ülestõusmise esimest tunnistajat ja kuulutajat Maarja Magdaleenat (Jh 20:1-18). Evangeeliumides mainitakse teda Jeesuse saatjate ja õpilaste hulgas. Seetõttu võib teda koguni naisapostliks tituleerida.
Ridala Püha Maarja-Magdaleena kogudus tähistab 22. – 26. juulini toimuvate sündmuste sarjaga oma esmamainimise 800. ja kiriku 750. aastapäeva.
https://arhiiv.err.ee/vaata/tahendamisi-185 Vastseliina kirik asub keskaegse tuntud palverännaku sihtkoha, Vastseliina linnuse kabeli naabruses. Kui üldiselt oli luterlus 16. sajandi Liivimaal juba levinud, siis Vastseliinasse tuli esimene luterlik õpetaja alles 1626. aastal. Praeguse koha peal seisab Vastseliina kirik 1772. aastast. Viimased ümberehitused, millekäigus pühakoda tehti suuremaks, lõppesid 1901. aastal. Vastseliina altarimaal on vararenessansi maalikunstniku Fra Angelico töö […]
