Neljapäev, 08.12.2022
Jumala igavikus ei ole kohta lagunemisel, väsimusel, masendusel, pimedusel ja surmal. Saame ohjes hoida sünged mõtted ja tunded, mida sügiskaamos ja maailmast tulevad rasked uudised meieni kannavad."
Kannatus on uks tarkusesse. Kui meil seda ei ole, siis me jääme pinnapealseks. Raskus võib olla nii hea kui halb. Sõdadega on sama. Ka ristiinimeseks olemine on karm tee. Ka sõjavabal ajal."
Misjonikäsk suunab meid vaatama maailma läbi Jumala silmade, kellele on iga inimene kallis, kes tahab anda igaühele pääsemise võimaluse."
Jutlus on nagu maja, mis ehitatakse kirikuliste ümber jumalateenistuste käigus. Ta näeb seda kõikjal enese ümber ning võib selle sees liikuda ja ringi vaadata. /…/ See sünnib kantslis kuidagi nii, et kogu aeg meenub kirjakoht Piiblis, lõbusaid lugusid, süsteemset filosoofilist mõtlemist ja rõõmu kõigest sellest."
Jeesuse elu ja tegevus ei mahu eriti inimese ülesehitatud usuhoonesse. Jeesus lihtsalt on väga palju suurem. Sellise usuhoone puudus on muuhulgas ka see, et me ju tahame asju küll õigesti teha. Kuid kas ka hästi? See tähendab usu, lootuse ja armastusega?"
Kutsun sind kaasa üle lühikese päeva, et tabada valgus, mis nähtav vaid otsijaile ja tundmatu taipamatule. Küll leiad sa lootusrikast julgust, mis meelitab tärkama ja haarama kinni suurimast. Jah, siis tõesti taipan suurimat, et mõnest leivast jagub kõikidele ning vähesestki piisab, et ära tunda Jumala hoolt."
Jah, kiriku sõnum on ajatu ja püha ning just see kannab meid siin ajalikus elus ja annab aimu igaviku sügavusest. Ja ka mõtestab meie olemuse ja aitab näha elu mõtet. Annab kindlust, et kõik ei ole kaduv. Jumal on saatnud oma poja Jeesuse Kristuse, et näidata kaduvale inimesele oma armastust. Ta on meid lunastanud ja viib meid kaduvast kadumatusse. Meil ei ole tõesti midagi enamat vaja."
Usk on Jumala elava ja surmast vabastava väega arvestamine ja julgus ka kaoses ning kaduvuses. Usk on elava ja vabastava Jumala rahvana elamine, teades, et Jumal ei arvesta inimlike piiride ja reaalsuse mängureeglitega. Usk on kannatlik ootamine ja aktiivne tegutsemine."
Tee evangelistitööd ja diakooniatööd ehk siis kuuluta evangeeliumi ja teeni inimest. Ärrita inimese vaimu – et inimene oleks poolik, kasvav ja avatud. Hoia tema hinge – et inimene oleks kuuldud ja nähtud ja hoitud. Toeta tema keha – et ta suudaks kulgeda ilmas Püha Vaimu templina."
Et kuidagigi püüda toime tulla nii demograafiliste kui ka keskkonnaprobleemidega, tuleb armastada Jumalat, pidades meile kingitud elu ja Maad väärtuslikuks ning hoolida ligimesest nagu iseendast. Ma tõesti ei tea, mis saaks sellest käsust veel suurem olla."
Annetamise mõte ei ole üksnes aidata korda teha hooneid, vaid luua võimalused koguduse igapäevatööks. Kirikud ei pea mitte üksnes säilima, vaid nad peavad hoidma kogukonda koos, inimesi teenima."
Inimeste jaoks, kellel pole kindlaid usulisi veendumusi ega ka kogemust üleloomuliku pühadusega, veel vähem Jumalaga, kujunevad välja ilmaliku iseloomuga omad pühad esemed või paigad. Loomulik religioossus ilmneb isegi ennast mittereligioossena identifitseerinud inimestel. Nii võib juhtuda, et põhiseadusest saab kellegi jaoks “pühaseadus”."
Isegi kõige suuremad vaimulikud annid, karismad, muutuvad tühiseks, lausa ohtlikuks, kui nad ei ole kantud ja ümbritsetud armastusest. Mille armastuse tundest, õrnade emotsioonide tulvast, vaid sellestsamast armastusest, mis on Jumalal inimeste vastu. Armastusest, mis on valmis teenima, alanduma, ennast ohverdama."
Hea algus on usu ja usalduse kinnitamine Jumalas. Sellele võiks järgneda vähemalt üks inimene, kellega saab ausalt rääkida kõigest, mis hingel."
Silt: Vaimulike konverents
Vaimulike konverents toimub jaanuaris Tartus ja keskendub tervisele
24.-25. jaanuaril 2023 toimuvale vaimulike konverentsile on registreerimine avatud.
Posted in Silmaring
Arne Hiob: Hirm ja arm Piiblis
Õp dr Arne Hiobi ettekanne EELK Vaimulike konverentsil Nelijärvel 25.01.2022
EELK Vaimulike Konverents keskendub tervisliku eluviisi teemadele
Vaimulike Konverentsi värskelt valitud juhatus sõnastas järgneva nelja aasta teema: „Elu ja teenimine“ ja valis 2023. aasta märgusõnaks „Tervist!“ 2023. aasta vaimulike konverents toimub 24.-25- jaanuaril Tartus.
Posted in Hingepide
Christoph Wrembek: Hirmud kirikus
Isa Christoph Wrembeki ettekanne EELK vaimulike konverentsil 25.01.2022 Nelijärvel
Arne Hiob: “Jumalakartus jääb jumalakogemuse põhieelduseks”
Tallinna Jaani koguduse õpetaja, EELK UI prof Arne Hiobi ettekanne vaimulike konverentsil kandis pealkirja “Mis on jumalakartus? Hirm ja arm Piiblis”.
Aasta Vaimulik on EELK Kanepi koguduse õpetaja Margit Lail
EELK vaimulike konverentsil kuulutati Aasta Vaimulikuks Kanepi Jaani koguduse õpetaja Margit Lail. Juba 25 aastat ustavalt kirikutööd teinud koguduseõpetaja on kaheksa lapse ema ja kolmekordne vanaema.
Peapiiskop Urmas Viilma rääkis eluliselt tähenduslikest hirmudest kirikus
Avaldame täna, 25. jaanuaril EELK vaimulike konverentsil peetud ettekande täismahus.
Vaimulike konverentsil arutletakse hirmu ja armu teemadel nii kirikus kui ühiskonnas
Täna ja homme, 25.–26. jaanuarini 2022 toimub aastase pausi järel Nelijärve puhkekeskuses taas vaimulike konverents. Seekordne kokkusaamine kannab pealkirja „HIRMUST JA ARMUST“. Arutlusele tulevad konverentsi teemaga seotud sõlmküsimused nii kirikus kui ühiskonnas laiemalt.
Posted in Kõneaine
Vaimulikud kohtuvad konverentsil üle hulga aja taas silmast silma
Veebisaates “Taevas tuleb appi!” kõneles seekord Vaimulike Konverentsi juhatuse esimees Urmas Nagel 25. ja 26. jaanuaril Nelijärvel toimuva konverentsi teemadel. Küsitleja rollis oli õp Toomas Nigola.
Posted in Uudis
Vaimulike konverentsi programm on uuenenud
25.–26. jaanuaril 2022 toimub Nelijärve puhkekeskuses vaimulike konverents, kus peale pikka pausi on võimalik taas kohtuda. Konverenti ajakavas ja programmis on mõningad muudatused.
