Kas haritud inimese tunnus on ka usualane kirjaoskus?

Uue kooliaasta algus viib mõtted sellele, mis õigupoolest on hea haridus. Tartu Ülikooli religioonipedagoogika dotsent, usuteaduskonna asejuhataja Olga Schihalejev arutleb, kas hea hariduse juurde peaks kuuluma ka usualane kirjaoskus. Usundiõpetuse teemalistes debattides on jäänud talle silma, et inimesed kahel pool rindejoont on vaielnud erinevate asjade, usu- ja usundiõpetuse üle.

dr. theol. Olga Schihalejev

Oponendid on vastu olnud ainele, mida tänases seadusandluses tuntakse usuõpetusena – see on ühe usundi või konfessiooni juurde juhatav aine. Pooldajad on aga argumenteerinud erinevaid religioone ja maailmavaateid tutvustava, võrdleva ja kriitiliselt analüüsiva aine ehk sisuliselt usundiõpetuse vajalikkuse üle.

Schihalejev annab oma kirjutises ülevaate, kui paljudes Eesti koolides usu- ja usundiõpetust õpetatakse. Selgub, et neid pole just palju ja see on autori sõnul mõttekoht. „Minu arvates peaks ka üldharidus andma õpilasele aimu kõigist olulistest valdkondadest, millest üks on religioon,“ ütleb ta ja vaatleb oma artiklis „Usualasest haridusest Eesti koolides aastal 2020“ lähemalt hea hariduse tunnuseid.

Loe lisa:

Artiklid Eesti Kirikute Nõukogu kodulehe ekn.ee kristliku hariduse ja kasvatuse alamlehelt