“Taevas tuleb appi!” saates kõneldi kirikukogu tööst

Veebisaates “Taevas tuleb appi!” kõneleti seekord EELK kirikukogust, selle olemusest ja hiljutisest istungjärgust. Õp Toomas Nigola vestluspartneriteks olid peapiiskop Urmas Viilma ning praost Marko Tiitus.

Saatejuht Toomas Nigola palus saates osalejatel esmalt selgitada, mis da kujutab endast kirikukogu. “Kirikukogu on kiriku parlament, kiriku kõrgeim seadusandlik organ,” vastas Marko Tiitus ning võrdles, et kui Riigikogus on 101 saadikut, siis kirikukogus neid veidi üle 60. Ka töörütm on kirikukogul üksjagu rahulikum: kogunetakse kaks korda aastas; novembrikuus on tavaliselt kahe- ja kevadel ühepäevane istungjärk.

Kirikukogu ülesanne on võtta vastu seadusandlikke akte ja tal on õigus muuta organisatsiooni põhikirja, samuti on kiriku juhtorgani pädevuses vaimulike juhtide valimine alates peapiiskopist ja piiskoppidest, kes jäävad sellesse ametisse kuni pensionile jäämiseni kuni konsistooriumi (kirikuvalitsuse) valitavate liikmeteni, kes on ametis uute valimisteni. Kui kirikukogu liikmed on koguduse poolt valitavad, siis peapiiskop, piiskopid ja kirikuvalitsuse liikmed kuuluvad kiriku juhtorganisse oma ameti tõttu.

Saates osalejad selgitasid, et kirikukogul on selge regionaalne pintsiip: igast praostkonnast, mida luterlikul kirikul on Eestis 12 ja diasporaas kaks, osaleb kirikuparlamendi töös kolm esindajat. Diasporaa saadikud saabuvad istungjärgule kohale lausa teispoolt maakera. Sel aastal, mil koroonapiirangute tõttu tuli kirikukogu kokku veebis, jäi pikk sõit küll ära, kuid diasporaasaadikutel tuli instungjärgul osaleda nende jaoks öisel ajal.

Veel iseloomustab kirikukogu see, et ta on oma olemuselt apoliitiline. Eestis on erakondade poliitiline mõju kiriku sees olematu, mis aga ei tähenda, nagu ei saaks poliitiliselt aktiivsed inimesed olla kirikukogu saadikud. Saadikuks on võimalik saada igaühel, olles koguduse aktiivne liige, osaledes jumalateenistuselus, olles nähtav ka koguduse jaoks. Saadikuks võib saada iga oma koguduse täiskogu liige, keda on valitud kirikunõukogu liikmeks ja sinodisaadikuks. Viimaste seas peab olema kogudusest vähemalt üks ilmik ja üks vaimulik. Ka kirikuvalitsuses on ilmikliikmeid.

Peapiiskop Urmas Viilma märkis, et iga kirikukogu koosseis on nende inimeste nägu, kes selles aktiivselt kaasa töötavad. Tema hinnangul on töö läinud asjalikumaks. Vabadust seisukohti väljendada on peapiiskopi kinnitusel palju, kuid suurem osa inimesi seda ära ei kasuta.

Marko Tiitus, kes on Kirikukogu asejuhataja juba aastast 2001, seega 19 aastat, ei ole kardinaalseid muutusi kirikukogu tegevuses selle aja jooksul täheldanud. Tema sõnul on ehk ainult emotsionaalseid sõnavõtte ja spontaanseid ettepanekuid paarikümne aasta tagusega võrreldes jäänud vähemaks. Möödunud aasta oli erandlik, sest põhikrja muudatuste osas on arutelusid olnud palju.

Seekordne kirikukogu istungjärk toimus esmakordselt Zoomi keskkonnas. Kandev roll tehnilise poole eest hoolitsemisel oli õpetaja Toomas Nigolal, kes saatekülaliste hinnangul tuli ülesandega väga hästi toime. Peapiiskop leidis optimistlikult, et tänu seekordsele heale kogemusele tasub kaaluda kevadel kirikukogu veebipõhiselt kokku kutsuda rohkem kui ühel korral – nii saaksid kõik seaduse muudatusettepanekud vajalikku tähelepanu ja keskendumist ning see võimaldaks jõuda aruteludega ladusamalt tulemusteni. Marko Tiitus nõustus, et esmakordne kogemus veebipõhise kirikukoguga oli hea, kuid lisas, et sellisel viisil kokkusaamiste puhul võib siiski miinuseks lugeda ühise osaduse puudumist lõunasöögil ja palvustel. Koosoleku enda läbiviimine oli aga isegi lihtsam, leidis ta. Veebipõhise kokkusaamise eelis oli, et hääletustulemused kuvati kõigile ja olid näha ka vastavad protsendid, samas olid kõik hääletamised salajased.

Kirikukogul oli eelnõusid, mida toetati, kuid ka neid, mis läbi ei läinud. Viimane puudutas eelkõige koguduste põhikirjamuudatusi. Marko Tiituse hinnangul oleks oluline koguduse nõukogu olemasolu, mis loob koguduse juhtimisel järjepidevuse. Täiskogu puhul ei ole inimestel otsustamisel samasugust isiklikku vastutust nagu nõukogu liikmetel. Vastuvõetud uuendusena lisati seadustikku nõue, et koguduse juhtorgani liige peab olema aktiivne ka koguduseelus, mitte lihtsalt kohalik tuntud ja lugupeetud inimene.