Pühapäeva palvesõna

Ülestõusmisaja 5. pühapäev Cantate. Tänase päeva teema on Taevariigi kodanikuna maailmas. Palvesõna ütleb Toronto Vana-Andrese koguduse õpetaja Kalle Kadakas.

Laulge Issandale uus laul, sest Ta on teinud imetegusid. Ps 98:1

Laulgem uuesti! (Ps 98:1)

Jubilate, cantate – võõraks jäänud ladinakeelseid nimetusi kannavad ülestõusmisaja pühapäevad. Rahvalikkuse ja rahvapäratsemise (kristliku populismi?) püüdes on kirikukeeleks kutsutud ladina keelest edumeelse põlvkonna jaoks saanud pelk kaunikõlaline mälestus. Vaid meedikud ja proviisorid väljastavad väsimatult üksnes neile endile mõistetavaid ladinakeelseid retsepte. Õigusteadlased teavad lisada, et progressiivses õigusriigiski on iganematul rooma õigusel asendamatu koht. Aga keeleteadlased  naljatlevad omavahel, et eks  saksa, hispaania, itaalia, prantsuse, inglise keel ole omamoodi ladina keele rahvapärased dialektid, mis usuteadlaste sõnutsi läheneva Nelipüha sündmuses keelt mitteoskajale minetavad olulisuse. Eesti keeldegi on läbi kunagise valitseva seisuse üht-teist püsima jäänud. Oma keeleõpetuse alglätted võlgneme just suuresti neile.

“Gaudeamus igitur. Juvenes dum sumus…“  laulsid üliõpilasorganisatsioonid  ka selle kevade volbriööl läbi piirideülese netivõrgu oma ladinakeelset  laulu (cantust) akadeemiale ja elule. „Olgem rõõmsad, kuni oleme noored…“

Seni me ei tohi veel laulda kirikukooris ja oleme alandlikult leppinud sellegagi, et noorte laulu- ja tantsupidu Tallinnas aastakese viibib. Täna me võime laulda üksinda (lad. k. solus), soleerides elu lootusele hümni.

Viies ülestõusmisaja pühapäev cantate  on saanud oma nime Taaveti Lauluraamatu 98. laulust – Cantate Domino, canticum novum, quia mirabilia (Psalm 98:1). Laulupühapäev kutsub meid taas Loojale laulma. Ja seegi kevad on tulnud teisiti ja meiegi laul kõlab uudsena. Kirikurahvas laulab, olgu olud-meeleolud millised tahes. Ärkamis- kui loojangulaule. Laul julgustab kartusevärinas hingi, laul leevendab kaotusevalus hingi, laulus avalduvad hinges ärkavad rõõm ja tänu. Laulul on hingeraviv toime. Just koguduse kooslaulule lootes kutsuvad koguduse laulikud läbi erinevate pildijumalateenistuste laulma Sindki, justkui laululindu puuris. Püha Vaimu osaduses läbi kujuteldav-reaalse ruumi luuakse võimalus ühendkoori lakkamatule kiituselaulule Loojale.

Püha Augustinus (+431) on laulu tähtsust hinnates öelnud: ,,Kes laulab, see palvetab topelt“ (Aurelius Augustinus ,,Pihtimused“ Logos, 2008).

,,Hoosianna Taaveti Pojale!“, väetite laste kiituslauluhüüd templi eeshoovis (Matteuse 21:16) ärgitamas uudsuses meiegi ootusest tüdinud meeli. Jeesus on Issand! Laulge Issandale uus laul, sest ta on teinud imetegusid: tema parem käsi ja tema püha käsivars on toonud temale võidu! (Psalm 98:1)

Saatusekaaslasest poeet Henrik Visnapuu (2.01.1890 Helme kihelkond – 3. 04.1951 Long Island, New York) on oma elusaatust trotsides laulnud üle aegade kestvaid lootuslaule:

Kõik mu ümber lauluks muutub,

mida vaatan, mida puutun,

nagu helisen ma ise

heldusen imelisen.

Õndsan helendusen tõuseb,

inimsüda imejõusse.

Ning maailma vaev ja mure

sesse valendusse sureb.

(“Kõik muutub lauluks” 1948 Geislingen)

„Laulgem ISSANDALE uus laul“ (Psalm 98:1).

Taas leitud laul hoiab uudsena, taas tärkavana me elupuu.

Palvetagem: Issand, meie Jumal, Sina äratasid oma Poja surnuist ja andsid meie hinge uue laulu, millega võime Sind kiita ja ülistada. Julgusta meid kuulutama Sinu tegusid sõnade ja muusikaga, et taevane rõõm täidaks meie südamed. Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

Lisa kommentaar