Jeesuse ristimise püha ehk 1. pühapäev pärast ilmumispüha. Tänase pühapäeva teema on Ristimise and. Palvesõna ütleb Tallinna Jaani koguduse õpetaja Arne Hiob.

Esimene pühapäev pärast kolmekuningapäeva (ehk ilmumispüha) on Kristuse ristimise püha. Meenutatakse sündmust, kuidas Jeesus läks Jordani jõe äärde, kus Tema eelkäijana esile astunud Ristija Johannes toimetas juutidele meeleparandusristimist. Inimene kasteti vee alla ja tõusis jälle välja selle märgiks, et ta saab kahetsejana oma patud andeks ning võtab vastu puhastuse, mis võimaldab tal alustada uut elu.

Miks laskis Jeesus ennast ristida? Temal endal ju ei olnud pattu! Selle kohta on antud kiriklikus pärimuses üsna ühene vastus. Jeesuse kaudu sisenes Jumal inimkonna paturohkesse ajalukku. Ristimisel astus Ta langenute kohale ja sai eksinute sarnaseks, et kanda ära nende patukoorem ja tuua tervenemist. Jeesuse ristimist tuleb mõista Tema kannatuse ja ülestõusmise ning seeläbi ka patu ja surma võitmise ettekuulutusena.

Seda sündmust kommenteerib Eesti teoloog Tauri Tölpt järgmiselt: „Kristliku arusaama järgi elab inimene patulangusejärgses reaalsuses. Tavalises kõnepruugis võime öelda, et me elame maailmas, kus asjad on tihti väga valesti. „Maatriksi“ filmist tuntud lendlause järgi oleks meil justkui klaasikild ajus. Me ei saa aru, mis toimub. Tahame head, välja tuleb kuri. Loome ÜRO, ikka lähme sõtta. Maailmas oleks justkui mingi programmiline viga. Saame ühe probleemi lahendatud, kohe on teine asemel – nokk kinni, saba lahti.“

Inimkonna ajalugu kujutab endast kestvaid katseid oma traagilise olukorraga hakkama saada. „Ühed on näinud väljapääsu hedonismis ja materialismis, teised askeesis ja spiritualismis. Me otsime sellele vigasusele lahendust majandusest, tehnoloogiast, meditsiinist, psühhoteraapiast ja mujalt.“ Asjatult. Jumal on loonud maailma heana, aga inimese kaudu on see väärdunud. Nii on meil kaks poolust: ühelt poolt loodupärane headus ja teiselt poolt meie igatsus selle järele langenud olukorras. Kristuse isikus tuuakse need kaks reaalsust kokku. Temas kui inimeseks saanud Jumalas „saavad kokku haigus ja ravim, lootus ja lootusetus, surm ja surematus – nad tuuakse ühte tervikusse“ („Tähenduse teejuhid“. Detsember 2022: lk 7). Alustades ristimisega ja lõpetades ülestõusmisega võidab Jeesus surma.

Palve: Issand Jeesus, tänu Sulle, et Sa meie sarnaseks said ning kannad meie koormad. Sinu kaudu võideti patt ja surm, sest Sa tõusid üles surnuist ning kurjuse ja kaduvuse jõududel ei ole enam võimu nende üle, kes Sinusse usuvad. Tänu Sulle, et ususideme läbi me oleme vaimses osaduses igavese eluga, mida jagad oma sõpradele. Tänu, Jeesus, Sinu ristimispüha eest, mil meenutame Sinu maise avaliku teekonna algust.