Rootsi-Mihkli kogudus pääses taas üle mere kodukabelisse
Rootsi-Mihkli koguduse pikk sunnitud eemalviibimine Naissaarest lõppes eile, mil koguduse esindus sai tormist merd trotsides saarele taevaminemispüha teenistust pidama.
Rootsi-Mihkli koguduse pikk sunnitud eemalviibimine Naissaarest lõppes eile, mil koguduse esindus sai tormist merd trotsides saarele taevaminemispüha teenistust pidama.
Saatesarja “Taevas tuleb appi!” seekordses osas kõnelesid saksa, rootsi ja vene keeles tehtavast luterlikust kirikutööst Eestis EELK vaimulikud Matthias Burghardt, Patrik Göransson ja Eha Kraft. Neid küsitles õp Toomas Nigola.
Ajal, mil ootamatu viirus on tavapärase elurütmi segi paisanud terves maailmas otsustasid korraldajad seekordne KIRIKUTE ÖÖ aasta võrra edasi lükata.
Homme on taevaminemispüha, mille tähenduse avamiseks tutvustab õpetaja Anti Toplaan Saaremaa Püha kiriku altarimaali “Jeesuse taevaminek”, mis meenutab väravat, mille suunas on teel nii elavad kui surnud.
„Teadvustada oma ajalikkust ja oma võimetust sündmuste käiku kontrollida võib olla hirmutav, aga see võib olla ka ääretult vabastav,“ ütleb assessor Marko Tiitus intervjuus ajalehele Sakala.
Veebruaris tegid kirikuvalitsuses eksami Usuteaduse Instituudis diakonikursusel osalenud. Ordineerimiseni jõudis neist enne eriolukorra kehtestamist siiski vaid üks diakonikandidaat. Peagi seisab pidulik talitus ees veel viiel tulevasel diakonil.
Alates 10. maist on lubatud sise- ja välijumalateenistused ning ametitalitused. Takistusi ei ole ka kalmistupühade pidamisel, kui järgitakse 2+2 reeglit ja tagatud on desinfitseerimisvahendid.
Äsja ilmus eesti keeles 1843. aastal ilmavalgust näinud raamat „Usuõpetus õndsuseks“, mida saab tasuta lugeda Bible Toolbox -leheküljel.
„Kui mõtlen Õpetaja Eenokile, siis tuleb silme ette järgmine pilt. Emajõe ääres üsna kalda peal, juured jupiti vees, sirgub suur puu. Vanust tal jagub, ent tema suurus ei seisne kõrguses. Ühel jalutuskäigul õhtuvidevikus jään jahmunult tema ette seisma: on tunne, et puu hoiab sind, haarab oma võimsast tüvest hargneva üüratu võraga turvalisse ja kõikemõistvasse isasülle,“ kirjutab Kätlin Liimets ajalehes Eesti Kirik.
Praeguse ilme sai Paistu Maarja kirik XIX sajandi algul tänu oma tornile, mille kõrgus maast tornikukeni on 44 meetrit. Samuti rajati sel ajal külgtornid. XIX sajandi lõpuaastatel ja XX sajandi algul olid koguduseliikmed helded annetama kirikule lühtreid, mis säravad kirikusaalis ka praegu. Kirikut ja selle ajalugu tutvustavad Paistu Maarja koguduse emeriitõpetaja Raivo Asuküla ja Paistu […]