Peapiiskopi üleskutse tekitas kellakaja meedias

Möödunud teisipäeval, 28. aprillil saatis peapiiskop Urmas Viilma vaimulikele ja kogudustele ringkirja, milles kinnitas, et EELK-l soov kriisist võimalikult peatselt väljuda ja koguduse osavõtul peetavate jumalateenistustega, ametitalitustega ja sakramentide jagamisega taasalustada ning informeeris kogudusi kriisist väljumise plaanidest ning Eesti Kirikute Nõukogu kaudu Vabariigi Valitsusele tehtud ettepanekutest. Kirikute soov oli, et olukorras, mil mitmetes eluvaldkondades on hakatud eriolukorra tarvis kehtestatud rangeid reegleid ametlikult leevendama, tehtaks rangeid hügieeni- ja ohutusnõudeid järgides võimalikuks ka kirikutes jumalateenistuste pidamine. Kirikute ettepanek oli rakendada kõikides omavalitsustes leevendusi 1. maist 2020, välja arvatud Tallinn ja Kuressaare, kus tehti ettepanek leevendusi rakenduda 15. maist 2020.

Eile, 2. mail oli kirikupea oma uues ringkirjas sunnitud tõdema, et selget sõnumit, millal võiks „jumalateenistuste paast“ koguduseliikmete jaoks lõppeda, pole kirikud ikka veel saanud. Kirikupea andis kogudustele teada: „Olen teinud otsuse helistada algava nädala esmaspäeval, kolmapäeval ja reedel kell 12 ja kell 15 kirikukelli. Kirikukellade meelavaldusega anname märku, et kogudused üle Eestimaa on valmis inimeste jumalateenistustele kutsumiseks ja selleks helisevad kirikute kellad – Jumalale tänu ja ülistusest lauldes või otsustajatele oma meelsusest häälekalt märku andes.“ Oma otsusest informeeris ta avalikkust meediale saadetud pressiteate vahendusel.

Minister Riina Solman vastas peapiiskopile eile, 2. mail EPL/Delfis ilmunud artiklis mõistvalt: „Kellade helin tuletab kõigile meelde koguduse kooskäimise vajadust. Koos käimine ja osadus on kristlastele nagu hapnikumask, millest ilmalik osa ühiskonnast ei pruugi lõpuni aru saada.“ Ta kinnitas, et usuasjade osakonnal ei ole erinevat nägemust üleskutsega võrreldes, kui kirikud täidavad kõiki ohutus- ja hügieeninõudeid. Sujuvat üleminekut tavapäraste toimingute juurde pidas ta kirikute ja koguduste jaoks võimalikuks juba emadepäevaks, piirangute täielikku kaotamist aga vahetult pärast eriolukorra lõppu. Jumalateenistused väikeses ringis olevat hügieeninõuete täitmisel aga lubatud ka praegu.

Tallinna praost, Tallinna Jaani koguduse õpetaja Jaan Tammsalu väljendas ministri artikli peale koguduse Facebooki lehe postituses nõutust: „Kirikud on teadnud, et igasugused rahvakogunemised, see tähendab ka jumalateenistused, ühispalvused jms, on olnud seni keelatud. Nüüd loeme, et me oleksime võinud ja võiksime neid pidada, kui on tagatud mõned nõuded. Kirik ootab selgemaid sõnumeid – selliseid, mida ei saa täiesti erinevalt tõlgendada.“ Minister Solman ütles kirjutises muu hulgas seda, et jumalateenistuste pidamisega poleks probleemi, kui linnakoguduste siseruumidesse mahuksid kõik soovijad kahemeetriste vahedega ära. „Kui nii, siis ootame korraldust, et kui suudame seda tagada, saame alustada teenistuste ja palvustega,” ütles Tammsalu. “Sadades kirikutes ja kogudusekodades oleks see reegel ka kogu eriolukorra jooksul olnud tagatud. Paraku kehtestati sadadele kogudustele, kelle kogudusekodades jumalateenistustele ka enne eriolukorda kuni kümme inimest kogunes, kogunemise keeld, lähtudes kümmekonnast suurest kogudusest.“ Tammsalu sõnul pole vaja kirikutornis kellahelinat kuuldes mõelda, et ristiinimesed protestivad,. „Ei, üks osa kristlastest igatsevad võimalust koguneda jumalateenistustele ja palvetada üheskoos meie kõigi – ka valitsuse – pärast.“

Peapiiskopi pöördumisele oli ka hoopis teravamaid reaktsioone. Ajaleht „Postimees“ pani 2. mail esimese hooga Urmas Viilma pöördumist kajastava uudise pealkirjaks “Peapiiskop ässitab koroonapiirangute vastu protestima”. EKRE portaalis Uued Uudised 2. mail avaldatud uudises aga tõlgendati Viilma seisukohta rünnakuna valitsuse vastu ning avaldati arvamust, et “kirikukellade ärakasutamine sellisel ründaval eesmärgil on kohatu.” Uudiste- ja arvamusportaal Objektiiv vahendas 2. mail ilmunud artiklis, et poliitik Monika Helme hinnangul on Viilma üleskutse helistada teenistuste taastamiseks kirikukelli „häbematu“. “Täielik rumalus! Ei saa siis nüüd see paar nädalat ära kannatada? Ise said riigilt toetust teenistustel ärajäänud korjandustulu katteks. Väga vastutustundetu ja ka häbematu üleskutse!” leidis Helme. Seega osutus „Objektiivi“ 29. aprilli vestlussaates Varro Vooglaiu kriitiline hoiak kirikutele tehtud rahaeraldiste suhtes prohvetlikuks: saates nimetas Vooglaid riigi raha jagamist usuühendustele „lojaalsuse ostmiseks“, ja Monika Helme reaktsioon kirikute rahumeelsele pöördumisele paraku mõjus selle kinnitusena.

Kõrvalseisja, „tavakodanik“ võib muidugi küsida, et miks kirikute sulgemise teemasse üldse nii valuliselt suhtuda. Seda püüdis selgitada konservatiivne kristlik veebiajakiri Meie Kirik. 1. mail ilmunud artiklis. Selles nenditi, et koroonaviiruse pandeemia on paljudes riikides andnud ilmalikele võimudele rahva tervise ettekäändel sulgeda kirikud või vähemalt ära keelata avalikud jumalateenistused. Erinevate konfessioonide kirikutes avalikke jumalateenistusi ei toimu ja mõnes riigis on pühakojad karistuse ähvardusel koguni üldse suletud. Samal ajal on avatud poed, turud, söögikohad ja mitmed muud paigad, kus võib viibida rohkemgi inimesi kui nii mõneski kirikus.

Kristlik veebiajakiri leidis, et selline olukord, kus ilmalik võim võtab voli otsustada, et inimese eluliste vajaduste täitmiseks on eelmainitud ilmalikud asutused olulisemad kui (rangeid piiranguid järgiv) kirik, on kristlaste suhtes selgelt diskrimineeriv. „Osalemine avalikul jumalateenistusel ei ole mingi „heaoluteenus“, millest võib mõneks ajaks loobuda, vaid meie usu keskne toiming.“ Meie Kirik tuletas meelde, et usuvabaduse keskmeks on avalik missa ja juhtis tähelepanu EELKs kehtivale jumalateenistuste ja talituste juhendile, mis algab deklaratsiooniga: „Koguduse ja seeläbi kogu kristliku Kiriku keskmeks ja südameks on jumalateenistus, eeskätt armulauga jumalateenistus ehk missa. Regulaarselt armulauda pühitsedes järgib kogudus oma Issanda käsku ja tõotust, mille ta andis pühal õhtusöömajal.“

Regina Hansen, e-Kiriku peatoimetaja

Loe ja vaata ka uudist ERRis