Sündmus
Viru praostkonna vaimulike pühadetervitus
Viru praostkonna vaimulikud panid kokku omalaadse popurrii paljudest headest ülestõusmispühadega seonduvatest mõtetest ja soovidest ja soovivad video vahendusel kõigile õnnistatud teist ülestõusmispüha!
Kihelkonna kirik tähistas ülestõusmispühi tornipalvusega
Videopalvusel Kihelkonna kirikus teenisid õpetaja Rene Reinsoo, Ülle Reinsoo ja Külli Luup.
Pühadetervitus Soomest Alppila koguduse eestlastelt
Helsingi Alppila koguduse eestikeelse kogudusetöö tegijad saadavad kodueestlastele rõõmsa muusikalise tervituse!
Urmas Viilma: usuline skepsis on tuttav juba Piiblist
Peapiiskop leiab, et Jeesuse ülestõusmises kahtlemine on täiesti loomulik, sest sündmus ise oli üleloomulik. „On loomulik kahelda kõiges, mis on üleloomulik. Võime uhkusega arvata, et usuline skepsis on ainult eestlastele omane. Tegelikult leiame sarnast skepsist juba Piiblist.“
Ülestõusmispühade jumalateenistuse teleülekanne on Saku Toomase kirikust
Esimese ülestõusmispüha jumalateenistus on pühapäeval, 4. aprillil kell 12.00 Saku kirikus ja sellest teeb otseülekande Eesti Rahvusringhääling.
Lõpuks ometi! Kirjatuvi tõi kirikuvalitsusse viimase aruande
Selle tähelepanuväärse sündmuse puhul avaldame Usuvere koguduse õpetaja Mait Assa saadetud sõnalise aruande koos kaaskirjaga ja täispikkuses.
Eenok Haamer jagab oma pere kogemust: “Just palve on see, mis meid elus hoidis!”
“Me palvetasime leiva pärast ja Jumal kinkis meile leiba. Ja me palvetasime peavarju ja kaitse pärast ning kaitse ja vari oli meie kohal,” saab auväärses eas tegevvaimulik Eenok Haamer oma elukogemusele toetudes veendunult öelda.
Katri Aaslav-Tepandi: meil on raske, kuid lootust kaotada ei tohi!
„Raskete aegade ja sündmuste kogemine lükkab tagaplaanile ebaolulise, näitab meile, mis on elus tõeliselt tähtis,“ tuletab meelde hingehoidja ja vaimulik Katri Aaslav-Tepandi.
Piiskop Tiit Salumäe rõhutas küüditamise mälestuspäeval ajaloo tundmise tähtsust
Piiskop Tiit Salumäe pidas tänasel 1949. aasta suurküüditamise mälestusüritusel Haapsalus kõne, milles ütles, et oluline on mäletada nii oma rahva võitude kõrval ka kannatusi, sest neist kogemustest õppides saame vältida ülekohtu kordumist.
Marko Tiitus: 25. märts ei ole ebainimlikkuse, vaid inimlikkuse püha
„Küüditamise aastapäevad ei kõnele meile mitte lihtsalt mineviku kurbadest sündmustest, vaid inimlikkusest – hoolivusest, halastusest, suuremeelsusest –, selle kestmisest ning võidust kõige ja kõigi kiuste.“ kirjutab Viljandi praost, assessor Marko Tiitus.