Kui varem tulid inimesed vaimsetel otsingutel Jumala ette, siis nüüd hüütakse nende vastuste järgi kõikjal mujal. Kuidas selle juures siiski tekitada tõelist diskussiooni?, uurib ajakirjanik, EELK Usuteaduse Instituudi magistrant Bianca Mikovitš.
Ülevaade sellest, mida pakub lugejatele 17. märtsi ajaleht Eesti Kirik
Hollandis toimub parlamendi eelhääletus kirikutes, mis koroonapandeemia tingimustes võimaldavad turvalist hajutamist.
Alandamise asemel ühisosa otsides jõuaksime märksa kaugemale, kirjutab peapiiskop Urmas Viilma Delfi uudisteportaalis ilmunud arvamusartiklis.
EELK Rakvere Kolmainu Koguduse õpetaja Tauno Toompuu võttis täna vastu Viru Omavalitsuste Liidu tänuplaadi sotsiaavaldkonna teo eest, milleks oli EELK Rakvere Kolmainu Koguduse intellektipuudega noorte kogukonnakeskuse avamine.
Peapiiskop Urmas Viilma sõnul on kurb, et need, kes peaksid rahvast ühendama, ei ole suutnud seda rolli täita. Polariseerumise põhjuseks peab ta muuhulgas ka neutraalsete, erapooletute ja tasakaalustatud teemakäsitluste vähenemist meediaruumis, kus kõik lockdowni tingimustes on pidanud sunnitult palju aega veetma.
Aasta Kirikumuusik 2020 on muusikateadlane, laululooja, EMTA õppejõud, Tallinna Toompea Kaarli koguduse muusik ning Pühalaulu Kooli eestvedaja ja juhendaja Eerik Jõks. Tiitlit annab annab välja EELK Kirikumuusika Liit.
Intellektipuudega inimesi on südamepuhasteks nimetanud peapiiskop Urmas Viilma. See on viide Jeesuse Mäejutlusele, kus ta ütleb: „Õndsad on puhtad südamelt, sest nemad näevad Jumalat!“ Siirus, ausus, helgus ja ehedus on annid, mida neil on maailmale kinkida.
„Eesti rahvuse elujõu põhjaks on eesti vaimukeelte elujõud. Vaimukeeled on kirjanduse, hariduse, teaduse ja usu keel,“ ütles emakeelepäeva veebikonverentsil professor Tiit Hennoste.
Jeesus ütles: “Leib, mille mina annan, on minu liha; ma annan selle maailma elu eest” (Jh 6:51) ning lisas: “Kui nisuiva ei lange maasse ega sure, siis see jääb üksi, aga kui see sureb, siis see kannab palju vilja” (Jh 12:24).
