Pühapäeva palvesõna
Paastuaja 4. pühapäev Laetare. Pühapäeva teema on: Eluleib. Palvesõna ütleb Vormsi Püha Olavi koguduse õpetaja Ants Rajando.
Paastuaja 4. pühapäev Laetare. Pühapäeva teema on: Eluleib. Palvesõna ütleb Vormsi Püha Olavi koguduse õpetaja Ants Rajando.
Eesti Kirikute Nõukogu (EKN) meediavaldkonna konsultant piiskop Tiit Salumäe avaldab vastukaja 12. märtsil 2021 Eesti Päevalehes ilmunud artiklile, kus telejumalateenistuste ja -palvuste osas avaldasid arvamust Lennart Käämer ja Krister Paris.
Õp Kristjan Luhamets tutvustas Pereraadio saatesarja “Koguduse lugu” seekordses osas Elva koguduse lugu.
Tallinna Jaani koguduse kodulehel avaldatud artiklis arutlesid Viimsi Jaakobi koguduse vaimulik Mikk Leedjärv ja Tallinna Jaani koguduse õpetaja Jaan Tammsalu armastuse teemadel: räägiti taevasest ja maisest armastusest, selle muutumisest mõistusekeskse maailma kõverpeeglis ja armastuse ning hingerahu seostest.
EELK Räpina koguduse õpetaja Urmas Nageli audioluulekogu “Emajõkke kirjutatud meri“ on ilmunud ilma suurema kärata. Kogumik nägi ilmavalgust juba möödunud (koroona)aastal, mil vaimulik tähistas oma 60. sünnipäeva.
“Kummastav on mõne poliitiku marie-antoinette’lik mõtteviis, kes samuti – kuuldes et pariislastel pole leiba – sõnas sinisilmselt: “Söögu siis ometi saiakesi.” toob õpetaja Ivo Pill võrdluse kirikute sulgemisega.
Saatesarja “Taevas tuleb appi! Vaatlusi maailmale ristiinimese seisukohalt” kõneles EELK Usuteaduse Instituudi Tartu Teoloogiaakadeemia juhataja, õp Siimon Haameriga Põlva Maarja koguduse õpetaja Toomas Nigola. Saate teemaks olid taas kord ööpäevaringselt töötava hingehoiutelefoni 116123 tegemised.
Võimalused jumalasõnast osa saada interneti vahendusel.
Eesti Kultuurkapitali Raplamaa ekspertgrupp tunnustas kultuurielus silmapaistvaid tegusid teinud 17 inimest ja ühendust. Aastapreemia Eesti algupärase koorimuusika edendamise ja salvestamise eest pälvis EELK Hageri koguduse kammerkoor Lambertus.
Tänavune rahvaloendus annab pildi selle kohta, kuidas inimesed tunnetavad endi seotust usuga. Ehkki seekord võetakse suurem osa rahvastikuandmetest riiklikest registritest, seotakse rahvaloendusega täiendav uuring, mis käsitleb Eesti elanike keele- ja murdeoskust, tervise enesehinnangut ning ka suhtumist religiooni.