https://arhiiv.err.ee/vaata/tahendamisi-185 Vastseliina kirik asub keskaegse tuntud palverännaku sihtkoha, Vastseliina linnuse kabeli naabruses. Kui üldiselt oli luterlus 16. sajandi Liivimaal juba levinud, siis Vastseliinasse tuli esimene luterlik õpetaja alles 1626. aastal. Praeguse koha peal seisab Vastseliina kirik 1772. aastast. Viimased ümberehitused, millekäigus pühakoda tehti suuremaks, lõppesid 1901. aastal. Vastseliina altarimaal on vararenessansi maalikunstniku Fra Angelico töö […]

Peeter I tütar, vene keisrinna Jelizaveta Petrovna annetas riigikassast 1741. Aastal kopsaka summa, 8000 rubla Pärnu eesti kogudusele kiriku ehitamiseks. 1750. Aastal valmis saanud kirikule valiti kaitsepühakuks Eliisabet, Ristija Johannese ema, kuid küllap taheti sel moel austust avaldada ka heldele keiserlikule annetajale. Tänapäeval on Pärnu Eliisabeti kirik oma kahe oreliga hinnatud kontserdipaik ja pühakoda kutsub […]

Laiuse kirikuaias kasvab pärn, mille suure tõenäosusega istutas siia Rootsi kuningas Karl XII. Nimelt olevat noor kuningas Laiusel oma vägedega peatunud ja lahkudes istutanud kolm pärna, millest üks on tänaseni alles.

“Tark ja suur kirriko-õppetaia nimmega Augustin tahtis jummala nou ning keik sallaiad seädused omma moistussega äraselletada. Ösel ta wois mitte maggada, ja päwal unustas temma sömist ja joomist ärra, sest temma mõtles ikka nende asjade peäle…”

Vigalas asub Eestis ainulaadne Vabadussõja mälestussammas. Nimelt otsustasid Vigala mehed, et kirikule tuleb teha torn, mis oleks ühtlasi ka Vabadussõja monument. Kirikutorn-monument avati siin 1933 ja aastal 1988 oli see esimene taasavatud Vabadussõja monument Eestis.

Jõhvi Mihkli kirik on Eesti suurim ühelööviline kirik ja ka vägev kindluskirik. 16. sajandil tehtud ümberehituste käigus rajati selle juurde ka püssirohukelder ja ümber kirikuaia tehti vallikraav, mis osaliselt on säilinud tänagi. Hoone on ehitatud 14. sajandi keskpaiku ja selle paari meetri paksuste müüride vahel on hästi hoitud ühe tuntuma Eestis tegutsenud puunikerdaja Johann Valentin […]

„Üks kriteerium, mis aitab leida lugemist väärt raamatuid, on aeg. Debüütteoste asemel on kindla peale minek lugeda antiikkirjandust, sajanditega settinud tarkust. Aga minu praegune põhilektüür on teaduskirjandus ja siin on paraku vastupidi – tuleb üritada kätte saada kõige värskem. Aju-uuringud, bio­semiootika, igasugused loodusteaduse alad,“ räägib teoloogiadoktor Toomas Paul tema juures külas käinud Margit Arndt-Kaljule oma raamatuvaliku põhimõtetest.

Kristlik maailmakäsitlus võib anda teosele lisamõõtme. „Tõe ja õiguse“ tegelaskonda kuulub ka Jumal, ning kogu pentaloogia pole muud kui üks suur Piibli kommentaar, nõustub VHK eesti keele ja kirjanduse õpetaja Tiina Veismann oma kunagise õppejõu, kirjandusteadlase Toomas Liiviga.