Vaatenurk
Tauno Toompuu: Jeesus oleks ise pigem just seal, kus on vaesed käimisraamiga lesed
“Tänasel hüpersuhtlemise ajastul on üha rohkem neid inimesi, kes tulevad kirikusse hea meelega üksi ja lähevad sealt üksi ja on väga õnnelikud kui neil lastakse ka kirikus olla üksi,“ väidab Rakvere Kolmainu koguduse õpetaja Tauno Toompuu vastupidiselt levinud eelarvamusele.
Kiriku kohta ilmub mahukas artiklisari
Alates tänasest ilmub kiriku kohta Levila ja Eesti Päevalehe koostöös mahukas artiklisari. Selle nädala jooksul avaldatakse mõlemas väljaandes kokku kuus artiklit, milles uuritakse kiriku mõju Eesti poliitikas ja ühiskonnas.
Mart Salumäe: kui tahame väärikalt elada, peame alandlikud olema
EELK Põhja-Ameerika praostkonna praost Mart Salumäe arutleb, et just isekus põhjustab nüüdseks juba 30 aastat vabas Eestis ja mujalgi maailmas kõige suuremaid vastasseise.
Urmas Viilma: patu vastu pole vaktsiini, kirikud jäävad kõigile avatuks
Jeesus kutsus enda juurde kõiki vaevatuid ja koormatuid ning võttis enda jutule kümme pidalitõbist, kui ülejäänud ühiskond nad kõrvale tõukas, tuletas Viilma meelde. Sarnaselt peab toimima ka kirik.
Saates “Kõnetused” arutleti, kuidas jääda kriitilise sõnumi avaldamisel väärikaks
Pereraadio saates “Kõnetused: Kuum suvi, väärikus ja valikud” jätkavad peapiiskop Urmas Viilma ja Saarte praost Anti Toplaan oma igakuiseid arutlusi olulistel, kirikut puudutavatel teemadel. Saade oli Pereraadios eetris 7. juulil kell 19, kordusena neljapäeval kell 13 ja esmaspäeva südaööl.
Peapiiskop: riik ja kirik peaks Eesti rahvast teenima koos
Hiljutise Lääne praostkonna sinodi ajal ütles peapiiskop Urmas Viilma, et tunneb muret, sest riigis on otsuseid tegemas religiooniharidusteta põlvkond, kelle arusaam kiriku kohast ühiskonnas on olematu. Kirikupead usutles ajaleht Lääne Elu. „Näib, et võiksime Eesti taasiseseisvumise 30. aastapäeva nimetada ka eesti religioonialase kirjaoskamatuse süvenemise 30. aastapäevaks. Taastatud Eesti vabariigis sündinud, 30aastaseks saanud noored inimesed, […]
Enn Auksmann: küsimus on ikkagi selles, kas mõistame piiskopiametit inimliku või jumaliku korraldusena
Mustvee koguduse õpetaja Eenok Haameri mõtetele piiskoppide ja piiskopkondade kohta saatis vastuse Los Angelese koguduse õpetaja Enn Auskmann, kes leidis, et vaimulikuametit ei saa hinnata inimlike mõõdupuude järgi, vaid seda tuleks võtta jumaliku korraldusena, mille kohta annab juhtnöörid Pühakiri.
Eenok Haamer: kas vajame kirikusse juurde ülemaid või isalikke hingehoidjaid?
Kuu aja eest toimunud kirikukogu istungjärgul hääletasid saadikud piiskopkondade loomise poolt. EELK Mustvee koguduse õpetaja Eenok Haamer soovitab kaasvaimulikel aga veel kord läbi mõelda, mis funktsioon on piiskopil ja mis eesmärgiga kirik piiskopkondi looma asub.
Molekulaarbioloog Siim Pauklin: sotsiaalne õiglus on 21. sajandi religioon
Paaril viimasel sajandil taandunud kristlus on Oxfordi ülikooli molekulaarbioloog Siim Pauklini sõnul praeguseks asendatud millegi psühholoogiliselt sarnasega – ilmaliku religiooni või sektiga.
Tõnis Nõmmik: kaplanaatide laialisaatmine on alati lõppenud nende taastamisega
Veebisaates “Taevas tuleb appi!” kõneleme seekord kaplanaadist Eesti Kaitseväes ja selle kärpimise kavadest. Õp Toomas Nigola usutletavaiks on seekord peapiiskop Urmas Viilma ning endine Kaitseväe peakaplan õp Tõnis Nõmmik. Kolonel Tõnis Nõmmik andis saates ülevaate Eesti kaplanaadi kujunemisloost. Nii olid kaplaniteks Põhjasõja ajal baltisaksa päritolu vaimulikud, kes teenisid eestlaste üksusi nende emakeeles. Vabariigi ajal 1919 […]